Kas kanad on seksikad?

Tänase päeva kirjelduseks võiks öelda, et see on siiamaani olnud......... hämmastav! Hämmastav! Hämmastav!

Et siis, Muuk ei suuda ennast tagasi hoida ja tunneb sõrmedes metsikut sügelemist, et kirja panna tänane tööalane arutelu teemal kas kanad on seksikad?! Reedene reklaamialane ülesanne niisugune: munadepühakampaania, vaja teha visuaal, millel on munad ja munade tagant avaldub fantastiline auhind! ;) Eksole. Tegime, meie, tublid, loovinimesed, pildi, millel on munad ja krussid ja taust ja puha. No oli ilus, ausalt. Selle peale arvati, et äkki tooks kanad ka mängu!?
Muuk avaldab arvamust telefoni teel: "Eee.... kanad!!?? Eeee.... aaa.... öööööö.... hmmmm... kas Sa arvad, et kanad on seksikad???!!"
X-persoon: "Muidugi!!!! Kas Sa filmi "Little chicken" pole näinud?"
Muuk: "Eeeee.... ei."
X-persoon: "No siis Sa ei tea ju midagi!"
Muuk: "Olen jumala juhm.... "
X-persoon: "Tead, need kanad seal.... oooooo... Sa ei kujuta ette!"
Muuk: "Hämmmmmmm..... äkki Sa saadad need kanad mulle ja me siis vaatame ja kommenteerime...."
X-persoon: "Ok. Panen Sulle meili."
Muuk: "Tänud. Tsau."
X-persoon: "Tsau, kullake."


Poole tunni pärast saabub meil.


Attachemendis niisugused pildid:































Hkmmmmmmmm !!!!!???????

Anna-Maria reis liinil Kaunas-Tartu-Kaunas

Elie selgus, et meile juba teada-tuntud mannekeenofiil Anna-Maria on oma Riia reisi pikendanud Kaunasesse ja asunud seal Maxima poe sanitaardirektoriks. SLÕhtulehe andmetel olla Anna-Maria neljapäeva hommikul aovalges, ämbrid käes, hääletanud Via Baltika ääres ning saanud peale ühele umbkeelsele rekkajuhile. Palunud Anna-Maria ennast viia Kaunase Maxima poodi ja jäänud ise autos magama. Mõne aja pärast äratas autojuht tädi üles ning palus autost väljuda. Anna-Maria tegigi nii. Leidis üles ka Maxima poe, astus sisse ja asus virkalt koristama. Kahekümne minuti möödudes lähenes talle vargsi turvamees ning palus Anna-Marial ennast identifitseerida. Selgus, et meie kallis Anna-Maria on jõudnud hoopis Tartu Maximasse, mitte Kaunase Maximasse, kuhu ta esialgu oli planeerinud minna.
Oh häda!

Neerud

Hollandi telekanal teadvustas avalikus meedias, et kavatseb luua uue telesarja, mille süžee on järgmine:
1. telesarja peategelaseks on fataalselt haige naisterahvas, kes kavatseb oma neerud vajajale annetada
2. haige naisterahva neerudele konkureerivad kolm neere vajavat inimest
3. kes kõige tublim on, saab neerud endale

Khm!
Loomulikult lõi niisugune teadaanne meeletut furoori. Inimesed hullusid, kuhu on jäänud moraal? Kuhu on jäänud eetika? Kui haigeks on tänapäeva maailm tegelikult muutunud?! Skandaali peale avaldas telekanal järjekordse pressiteate, et niisugust sarja mõistagi eetrisse ei lasta. See oli vaid provokatsioon, juhtimaks üldsuse tähelepanu organidoonorluse suurele probleemile Hollandis, organeid ei ole, doonoreid ei ole, järjekorrad on pikad ja lootus lühike.
Aga siiski? Missuguseid võtted?! Kas negatiivne skandaal on alati kasulik teravate probleemide esiletõstmiseks?

Punane planeet - Sinu roheline kodu!

Vaidlus tuleviku, hakkamasaamise, maa energia allikate ära tarbimise, ülerahvastumise, ületarbimise, saastamise ja muud globaal-tervise teemad on alati väga kirgi kütvad olnud.
Eile pärastlõunal avastas Muuk niisuguse artikli Delfist:

Nii arvab James Howard Kunstler, üks USA juhtivaid naftakriisi käsitlejaid. Oma ülevaates toob ta välja 10 peamist muutust ameeriklaste jaoks.
1. Valmistuge elama ilma autota. Autod ei ole jätkusuutlik tulevikulahendus, pole vahet, kas nad sõidavad tahke kütuse, viina või lehmasõnnikuga. Autod ongi probleemi põhjus, üleminek teistele kütustele teeb vaid olukorda hullemaks.
2. Toitu tuleb toota teisiti, kaasaegsele suurfarmindusele saabub lõpp nagu Napoleonile Waterloo. Põllumajandus muutub lokaalseks ning väiksemahaulisemaks, vaja on rohkem inimtööjõudu. Kui ameerika noored suudavad veel oma iPodid välja lülitada ja millelegi üldse kontsentreeruda, jagub neil küllalt tööd, et valmistada väikefarmides juustu, veini ja õli. Loomulikult tuleb ka need oskused ajalooraamatutest välja otsida, raamatukogud muutuvad jälle vajalikeks.
3. Kogu maa tuleb asustada erineval viisil. Suurlinnad suudavad endas hoida vaid murdosa oma praegusest elanikkonnast. Tuleb tagasi pöörduda külade ja väikelinnade mudeli juurde. Kinnisvarahinnad linnades kukuvad põhja ning maapiirkondades ja väikelinnades tõusevad lakke.
Veel kirjutatakse tehnoloogiaportaalis Novaator, et transport kolib üle vee ja raudteedele, televisiooni ja interneti aeg saab ümber ning kõige parem on see, kui riigid autonoomselt iseendaga hakkama saavad.

***

Kommentaariks juurde:
1. Miks ei ole auto kui sõiduk jätkusuutlik lahendus? Hea küll - bensiin ei ole jätkusuutlik kütuselahendus, aga ometi on ju olemas alternatiivkütused - päike, õli, põlevkivi, süsi ja veel muud, ilmselt avastamata kütuse allikad. Vaevalt, et inimese mobiilsus tulevikus kahaneb. Vaevalt, et auto kui niisugune kaob, ta ehk teiseneb ja areneb ning muutub keskkonnasäästlikumaks, paremaks, kindlasti ka kallimaks, kuid vaevalt, et ta kaob.
2. Suurtööstuse allakäik? Mastaabisäästu lõpp? Tagasiminek 19. sajandi tootmisele? Ajalugu on tõestanud, et see on inimese kalleim eksistents - väiksed omal-käel-tootmised, kallis omahind, väike müügihind ehk üldine elutaseme allakäik. Kas mitte tõenäolisem stsenaarium pole see, et teaduse arenedes leiutab inimene veelgi suurema säilivusajaga toiduained, mis väidetavalt ei ole inimorganismile kahjulikud ning sel moel saavutatakse veelgi väiksem toiduainete omahind? Pakendid tuleb tõesti muuta ökoloogiliseks, sest prügiprobleem on meeletult terav, aga siiski suurtootmine kui niisugune säilib, odava tööjõu kasutamine säilib, tarbmine säilib, inimkond jätkab kasvu, kuigi ehk mitte niivõrd eksponentsiaalses tempos kui siiamaani. Kaubandus ei kao kuskile. Kõige vihasemates fantaasiates muutub kaubandus ehk isegi planeetidevaheliseks ;). Siinkohal veel niisugune mõte: inimese kui liigi eluiga on niivõrd väike, et siin ongi põhjus, miks inimene ei ole veel seni avastanud teist intelligentset eluvormi teisel planeedil. Nad on ehk kunagi olemas olnud, aga nende aeg on otsa lõppenud ning nende üürike aeg ei ole kattunud meie üürikese ajaga. On väga väike tõenäosus, et see kattub. Aga loota ju võib...
3. Antiurbaniseerumine? Samas, kui inimkond jätkab paljunemist, siis on võimalik, et mingisugused osad meie planeedist muutuvadki linnaks. Juhul, kui reprodutseerimistempo kahaneb, siis ehk tõesti inimeste asustustihedus ja paiknemine muutub, ehk tõesti kolib inimene linnast maale, ehk tõesti... Selle vastu väga keevaliselt ei vaidleks. Samad, eluks vajalike teenuste kättesaadavus, töökohtade olemasolu, teeninduskeskuste olemasolu - kõik need elemendid hoiavad inimest siiski linnas ja ei ole tõenäoline, et nende mõjuvõim lähitulevikus või siis kesklähitulevikus kahanema peaks. Inimene on ju loomult mugav olend ning langetab ka oma otsuseid vastavalt sellele, kui mugav tal ühes või teises kohas ära elada on.
4. Miks peaks televisioon ja internet ära kaduma??? Palun seletage rumalale??? Need järeldused tunduvalt täiesti absurdsed. Kuidas on televisioon ja internet seotud naftakriisiga? Tegemist on ju vaba informatsiooni levikuga. Miks peaks inimkond tulevikus ennast eraldama sellest informatsioonilevikust? Miks peaks Mati kolima tallu, ehitama selle ümber plastmassist aia ning sealt mitte välja tulema ning ilmselt oma aeda ennast matma laskma? Informatsioon ja selle leviku kiirus on üks olulisemaid arenguelemente meie ühiskonnas. Mida kiiremini õige info kohale jõuab, seda kiiremini võetakse vastu otsused, seda paremini ja odavamalt on võimalik pakkuda teenust ja seda kiiremini on seda võimalik osta ja tarbida; millest tulenevalt, mida kiiremini seda tarbitakse, seda kiiremini see otsa saab, seda rohkem seda tarbitakse, seda rohkem seda tootma peab, seda suurem on kasum selle tootmisest. Hea küll, tegemist on heaoluühiskonna spiraaliga, mis oma olemuselt soodustab ületarbmist ja tegelikult kihutab kirutud energiakriisi tagant, aga siiski info jääb alles ja selle levimine jääb alles. Pigem oleks suund selline, et info levik muutub veelgi kiiremaks, kättesaadavamaks ja odavamaks. Pigem näeks tulevikus ette seda, et on world wide wifi 200GB/sek üles ja alla. Kujutage ette seda potentsiaali! Üksik naine Kuu all, paadiga triivimas mööda päikeseloojangulist Niilust. Paadis on peopesasuurune halogramm-arvuti, toimub halogrammkonverents teemal uus elamurajoon "Punane planeet - Sinu roheline kodu!" :))

Igatahes, väga põnev on spekuleerida niisugustel teemadel. Ja seda, mis tegelikult saab, ei tea ilmselt keegi. Aga tõsi see on, et inimene peaks olema keskkonnateadlikum ja käituma vastavalt. Ja tuleb siiski uskuda, et ühe inimese tegu või tegemata jätmine avaldab globaalset mõju (paralleel - liblika tiivalöögi teooria) ning globaalse tervise mõistes ei tohiks elada üks-päev-korraga, distantseeritult ja hoolimatult, sest lühinägelikkus täna võib põhjustada elu kõlbmatust homme.

Tõusumärk

Horoskopaalne maailm sai pea peale pööratud - käivad vaidlused teemal "Kumb on olulisem, kas tähemärk või tõusumärk?". Mitmed astroloogid-teoreetikud on seisukohal, et tõusumärk on kindlasti olulisem, kui tähemärk. Niisiis, Muuk otsis üles, mis tema tõusumärk on. Siin siis tulemused:

Leo Rising:
If your Rising Sign is Leo, you put up a very confident front. You appear as proud and sure of yourself as can be. People expect drama from you, and they will be disappointed if you don't deliver the spiritedness one counts on with the Lion-hearted. You carry yourself with distinction, and you catch everyone's eye whether you like it or not. If others see these regal Leo qualities, they may pick up on the some negative Leo vibes -- like smugness or over-the-top vanity. Despite that perceived self-interest, you're bound to be popular in whatever clique you find yourself.

Kommentaariks juurde, et Muuk on tavaaarvamuse kohaselt siiski ja endiselt sõnn. Kuigi, tuleb tunnistada ka seda, et see tõusumärgi kirjeldus ei ole väga üllatav ;).

Kurblik Ken

Kui mannekeenid mõtleksid... Peatükk 3 ehk mis juhtus Aadaga sellel nädalavahetusel

Ületarbimist soodustava asutuse betoonpõrandale on üksi seisma jäetud valgest plastmassist mannekeen Aada. Ta on asetatud avali kätega välisukse ette, tervitamaks esmaspäeva varahommikusi tulijaid oma kaunilt hermafrodiitliku naeratusega. Talle prooviti pähe panna rohelist päikesemütsi, et tema olekut veel kaunimaks teha, aga sellest üritusest loobuti, sest müts oleks varjanud Aada kaunilt lühikesed juuksed.
Nad lahkusid muheledes Aada olukorra kentslikkuse üle ning kujutasid vaimusilmas ette, kuidas esimesed töörabajad Aada kohalolekust hämming-krambid saavad ning esmaspäev saab alustatud kerge shokiga.
Kahjuks juhtus hoopis teisiti.
Aada kahjuks.

Pühapäeva pärastlõuna kell 16:04.
Aada: "No neh. Nüüd on mind siia jäetud, avali käsi, olen sunnitud seisma mingisuguse metallist aluse küljes ning totakalt ootama mingisuguseid inimesi, kes nendest ustest homme hommik sisse voolama hakkavad ning minu üle kõva häälega naeravad. Ha-haaa! Ma arvan ka, et see on väga naljakas. Alasti mannekeen, kellel on külm ja paha ja ta on sunnitud seisma, avali käsi, kui piinlik! Kui kohutavalt piinlik!"

Pühapäeva pärastlõuna kell 18:56.
Aada: "Ja huvitav, mikspärast on mind pandud avali käsi kohviaparaadi kõrvale! Mina ju ei saa kohvi juua! Mina olen ainult vaadanud korduvalt ja korduvalt, kuidas need Inimesed kohvi joovad, kuidas see kuum ja pruun nende sisse valgub ning nende mõtteid omavahel seostama hakkab. Ainuke mõnu, mida mina saan on Dior´i rõivad - need on minu lemmikud! Oli aasta 1995 kui ma neid viimati kanda sain. Oooo! See oli alles aasta! Ma olin siis veel noor, kahekümne kahe aaastane neiu! Ja milline kena jume mul oli.... "

Pühapäeva pärastlõuna kell 19:00.
Aada: "Sügada tahaks."

Esmaspäeva varahommik kell 06:10.
Aada: "Und ei ole ega tule. Seisan avali kätega kuskil kontoris ja vahin klaasist ust."

Esmaspäeva varahommik kell 06:14.
Treppidelt on kosta kellegi ohkimist. Kolin. Ilmselt ämbrid, mis teineteise vastu kummutavat häält toodavad. Ohkimine. Sammud. Tsahh-tsahhhhh....
Aada: "Oi! Keegi tuleb! Kui tore! Lõpuks ometi keegi tuleb!!"

Treppidelt läheneb ohkides enda alla ette vaatav koristaja. Kumistab ämbritega. Kohmitseb ukse kallal, avab selle ja instinktiivselt keerab Aadale selja mannekeeni nägemata. Kummardab ja kirub haiget selga vene keeles. Võtab ämbrid uuesti kätte ja keerab ringi. Kostub vali KARJE!

Aada: "Appi! Ta karjub! Ta lausa räuskab! Appi! Tapetakse!"
Anna-Maria: ENDISELT VALI KARJE!
Aada: "Appi! Appi!"
Anna-Maria rahunedes: "Tshört poberi! Shto eto takoe!??? Kto eto sjuda prinös?????"
Aada: "Oi, ta hakkas rääkima võõramaa keeles. Ilmselt shokk. Hüsteeria. Mutt on sassis!"
Anna-Maria: "A voobshe ana krasivaja... "
Aada: "Mutt vaatab mind imelikult!"
Koristaja hakkab vaikselt mannekeenile lähenema. Imetleb vaikuses tema sihvakaid jalgu ja käsi. Silmade välkudes silitab ta puusa...

Esmaspäeva hommik kell 08:55.
Tööle on jõudnud esimesed mesilased. Kontor läigib puhtusest. Ära on pühitud reedeõhtuse veinijoomingu pudelid, punased pritsmed ja sõrmejäljed. Ära on pestud kolmkümmend viis paari kahvleid-nuge ja pizzanõudsid, mis virnadesse olid kuhjunud. Ära on klopitud kaheaastataguste tolmulestadega padjad ja tekid loovate puujalgadega voodist, tolmuimejaga imetud vaibad, lapiga pühitud lauad.
Aatriumi punasel sohval lamab kellegi torso, see on valgest plastmassist, eraldatud jalgadest. Paar meetrit eemal on kellegi jalad, kinnitatud metalse plaadi külge. Kapi all on kellegi sihvakas käsi ning teine leitakse kolmanda korruse veetseest.
Koristaja on jätnud majarahvale hüvastijätukirja:
"Spasibo, s vami bõla otsen prijatno.
Ja poshla v Riga. Respect. Anna-Maria."

Kivihoov
Peatükk 1

Pärnu maantee pärapõrgus pesitseb niisugune asutus nagu Kivihoov. Asutuse teenuste hulka kuulub mannekeenide laenutus ning hauakivide müük/graveerimine. Milline tegevusalade varieerimine!! Käis Muuk laupäevahommikul oma aega sisustamas mannekeenide valimisega järgnevaks eesti rahva füüsilist aktiivsust tiivustava kampaania tarbeks. Külmas hoones istus neiu, suusapüksid jalas, väitis, et tema ei tea mannekeenidest midagi, sest tema olla siin hauakivide spetsialist. Muuk võttis selle teadmiseks. Maja teisel korrusel oli reas mitmesuguseid inimnukke. Muuk otsis mees mannekeeni, niisugust madalaprofiilset ja tülpinud näoga. Oli meesmannekeen, nagu Ken-nukk, kena ja musklis, suurte genitaalidega ja ihukarva.
Muuk valib kõne Rõõmurullile: "Hommikust! Aeg ärgata! Kell 1030! Laupäeva hommik, hop-hop!"
Rõõmurull: "Prrrrr.... mörrrr... mats-mats, mis sa tahad?"
Muuk: "No meil ju vaja mannekeen välja valida? Siin on üks roosa mees suurte genitaalidega - kas see sobib?"
Rõõmurull:" Möh?"
Muuk: "Noh, suurte genitaalidega roosa ehk ihukarva mannekeen, ca 190 pikk, sale ja vormis, kena naeratusega - kas läheb kontseptsiooniga kokku?"
Rõõmurull: "Eeeee... kas seal mingisugust lamedamat tüüpi ei ole? Vanainimesed võivad erutuda niisuguse peale..."
Muuk: "No on üks, aga see on hermafrodiit. Nägu on mehe oma, genitaale pole ja rinnad... oot... ma kohe vaatan, tal on kleit seljas... jah! Rinnad on olemas!"
Rõõmurull: "Mis värvi need on?"
Muuk: "Plastmassikarva valged."
Rõõmurull: "Võtame nad mõlemad."
Muuk: "Rindu eraldi ei pakuta, need käivadki paaris...."
Rõõmurull: "Võtame mõlemad - nii mehe kui naise."
Muuk: "Hea mõte."

Suusapükstega tüdruk pakkis mannekeenid kotti ja ähkis need Muuki autosse. Raske oli. Järgmiseks sõitis Muuk nendega kontorisse ja tiris nad kolmandale korrusele.

Kui mannekeenid mõtleksid...
Peatükk 2

Osaldes
Meesmannekeen Ken
Naismannekeen Aada

Ken: "Aada, aita! Ma olen osadeks lahti lammutatud!"
Aada: "Ken, ära hädalda, mingi tüüp tiris mind just kolmest trepist üles ja hoidis kahe jala vahelt kinni. Jube nõme oli!!! Ja enne seda ta vaatas minu rindu! How rude!"
Ken: "Aada!!! Mu käsi on kadunud!!"
Aada: "Ah, Ken, sa oled ikka selline hädapätakas! Su käsi on su vasaku tuhara all."
Ken: "Oh, jah, nii tore ja siin ta ongi."
Aada: "Mul on külm, paha ja häda ja meid on siia täiesti üksi jäetud! Maailm on nii kuri."
Ken: "Aadakene, aga Sul olen ju mina!"
Aada: "Ken! Get a life."

Kõnd smaragdrohelisel järvel

Mustikad

Roosakad pehmed lõhnavad voolavad lained, ujud nendel, naeratus näol, nagu kellegi sooja kallistuse sees, ujud, ujud, ujud ja voolad mööda kaunist voogu, üles, alla ja edasi, ikka naeratus näol, on hea ja on rahulik ja tegelikult on ju kõik imehästi, oled veidi janune, veidi mõtlik, libistad käe üle enda põse.... mmmm... jah, see on see tunne, äkki sõidaks mööda päikesevalgust edasi tundmatusse, pikad, pikad teed, kellegi blondid kräsused juuksed tuulest sasitud, kellegi kurbus ja kellegi rõõm, kellegi taastumine ja taasleidmine... - inspireeritud filmist "My blueberry nights".

Kindlasti see kook maitses imehea - mustikakook vaniljejäätisega. Mmmm. Muuk ei ole viimasel ajal eriti maias olnud. Aga ta veel mäletab, mis tunne on ihaldada kooooooki ja siis esimest suutäit libistada suus ja sulgeda silmad ja tunda ..... mmmmm..... hea. Ta nägi seal filmis välja nii nagu teaks ka tema hea koogi saladust.

Film kui niisugune oli äärmiselt positiivne elamus.
Pehme muusika saatel dirigeeritud positiivne elamus, soe ja roosa, naeratamapanev.
Hoiatus: peale filmi tekib vastupandamatu soov pelmeeni süüa! :) Tõestatud fakt!

Hõbedased rinnad hõbedastel velgedel!

Muuk kujundajale: "Kuule, sõber, äkki oleks nii parem, kui tõstaksime selle kauni naisterahva hõbedased rinnad auto hõbedaste velgede pealt ära, muidu rinnad ei paista välja... ?"
Kujundaja Muukile: "Mhmh."

Muuk kujundajale: "Tead, väga seks kujundus on!"

Kujundaja Muukile: "Mhmh."

Elagu reklaamitööstus!

Ussiauk

Minu viimasest sissekandest on nüüd vist juba 3 nädalat. Olen järjekordselt tervisele kurjategevalt vähe maganud. Istun Pearl´iga vastakutti ja joon ületarbimistsoodustava asutuse eriti kehva kohvi. Maitset peaaegu, et ei tunne. Ärgata oleks vaja. Silme taga pitsitab ning see pitsitus tuletab meelde, et öösiti peaks siiski und saama...
Vahepeal tuli uus aasta. See tuli kuidagi tajumatult. Eelmised aastad on ikka nii olnud, et kella vaatamine algab juba tunde enne. Seekord vaatasin kella alles peale keskööd ning selle peale, et kuskil sadamakõrtsi terrassil seistes oli tunne, et vist lastakse tuld taevasse. Esimese mõttena ei tulnud mulle pähegi, et nüüd vist saigi otsa... Mõtlesin hoopis, et küll alles lasevad, ilus on ka, ja udused tuled lehvivad kaugel kauguses suure sudu ja udu tagant mulle lagiotsmikule. Täiesti seosetu ning empiiriline mõtlemine. Analüüs nullilähedane. Keegi kuskil avas vahuveini. See tundus tuttav tegevus. Keegid kuskilt lähenesid mitmete vahuveinidega ning avaldasid soovi kallistada ja alles siis hakkas kohale jõudma ja alles siis vaatasin ma kella ning ennäe imet see oligi juba mõned pikad hetked üle südaöö.
Aga aeg kulgeb endiselt lineaarselt. Numbrite vahetumine ei olegi oluline. Aeg on aeg ning selle tajumine ei muutu sellest, missugune selle aja number on. Ilmselt on aja taju seotud enim inimese meelteseisundiga. Kui ootame, siis tundub aeg pikk. Kui naudime, siis tundub aeg lühike. Kui kardame, siis hirm võib kesta igaviku. Seoseid on erinevaid.

Märksõnad eelmisest kolmest nädalast (ei ole kronoloogilises järjestuses):
kast ilutuld kuskil suure järve kaldal, see pimeduses õhku lasti, kardeti metsavahti ja iseennast ja imekiirelt põlevat süütenööri, kurvad sõbrad kuskil eemal, hiina toit ja murumängud, free willy ning aknastväljahüpped, kolm täiesti seosetut sõna - õige pool London :))))), stimuleeriv rinnahoidja ja mootoriga vibraator, list 48 nimega, valged roosid viru tänavalt, säravalt õnnelik ja otse dushi alt - kui armas!, campari apelsinimahlaga, imehea wrap ja veel kord campari apelsinimahlaga, striptiisiklubi, buduaar ja suur mentoolist suitsune terrass, panin käe püütoni seljale ja tundsin vastikust, ootasin, et ta nahk oleks soe ja sametine, siiski seevastu oli see külm, kare ja liikuv, tundsin, kuidas madu oma sitkeid lihaseid minu sõrmeotste all pingutab, tundsin tema külmust, tuimust ja ükskõiksust, tundsin, kuidas ta on minetanud selle hinge, mis tema esivanemad temasse kunagi pannud olid ning nüüd, olles inimeste ori kuskil Edeni-nimelises striptiisiklubis, ei hooli ta enam millestki; ehk selletõttu oligi ta külm ja kare, mitte soe ja sametine, iiri kohvi, gin tonik, iiri kohvi, tantsud blondiga, suurepärane rütmitaju, nagu kallistus, nagu swing, nagu hea tants, pooled asjad maha jäetud, hot dog sadama statoilis, varajane tõus, magamatus, sõit läbi poolhommikuse linna, töö ja sidruniga tee, viisaastaku plaan, juuksuris peaks käima, suurepärane plaadisaak, muusika ja tuled ja turvamehed.

Suurepärasest plaadisaagist rääkides kummutasin eile Viru keskuse Laseringis oma rahakotti mitmesaja krooni võrra. Sain vapustavaid leide: kaks plaati Sarah McLachlanilt (üks nendest sisaldab niisugust laulu nagu Sweet Surrender), Madonna "The immaculate collection" (seda olen endale juba aegu ja aegu ihaldanud) ning ühe kogumiku Portishead´ilt (ei suutnud vastu panna). Niigi hoidsin ennast kõvasti tagasi, et mitte osta nende leidude otsa veel ka Depeshe Mode´i paremikku. Aga kõike ei saa, tuleb ennast taltsutada.

Ja lõpetuseks ... Sweet Surrender... :)

Madonna, the immortal queen of pop!

Ta on sensatsiooniline naisterahvas. Madonna on lihtsalt PÜSINUD pjedestaalil aastakümneid, pealtnäha ilma suurema vaevata, toetudes iseenda andele,vaistule, kasutades ära noorte võrsuvate inimeste annet, tunnetanud ja seadnud trende. A true success story, ütleks.
Tõstaks eraldi esile ÜHE LAULU tema meeletult mahukast diskograafiast -
"Justify my love". See on läbi aegade üks seksikamaid laule, mis iial loodud. Avaldus lugu 1990. aastal kompilatsioonis "The Immaculate Collection". Täiesti uskumatud sõnad, uskumatu rütm ja muidugi tämber, milles see laul on lauldud.... mmmmmm. Heade laulude puhul võib silmad kinni panna ning film tekib soundtracki juurde justkui iseenesest. Nii, et võib täiesti ausalt väita, et Muuk on Madonnaga Pariisis suudelnud ja tema kätt Roomas hoidnud ;)))) ja siis muidugi järgnes "making love in a train cross country...." Mööduvad mäestikud, Como järv, Cannes, Lion, tagasi Pariisis :)). Eksole.
Ei, tegelikult on vägivaldne Madonna puhul vaid üks lugu esile tõsta. Neid on ju nii palju, millel on oma mälestused ja oma elu. "Crazy for you" on täiesti asendamatu ballaad. Muuk kuulas seda mingisugusel elufaasil järjest ja järjest ning elas omas maailmas. Samuti "Rain" - see, kuidas muusikas on imiteeritud päikesetõusu on täiesti fantastiline. Või siis terve "Like a prayer" album - suurepärane. Suureks lemmikuks on ka "Ray of light" album. See on teistsugune ning kiigub niisuguse muusikastiili lainetel, mis juba stiili poolest hästi sobitub. Eraldi veel "Take a bow" - kui ta tuli, siis ta TULI. "Something to remeber" - mõnus rütm. "Live to tell" - sisu, sisu, sisu. Oooo ja kindlasti ka "Vogue". Kindlasti "Confessions on a dance floor" album - väga hea tantsumuusika. Terve "Erotica" album. Üldse oli tol ajal põnev jälgida avalikult eksponeeritud seksusaalsuse avastusrekti. Prooviti üht, katsetati teist. Kogu kompilatsioon meenutas samaaegselt ka Emmanuelli esimest osa - mõlemad olid katsetamised, ilusad ja hägusad, ühel puhul roosamad ja romantilisemad, teisel puhul patusemad ja must-valged. Veel hämmastavam on see, et meedia poolt loodud kuvand Madonnast kui inimesest ei ole väga atraktiivne. Ta on lühike, ninakas, upsakas, käskil ja kuidagi pealiskaudne pisike nähvits. Kui kõrvutada antud kuvad kuvandi aluseks olema inimese loominguga, siis ... järgi jääb vaid hämming. Aga jah, kuvand kuvandiks, meedia ikka ja endiselt moonutab inimesi, nende mõtteid ja olemust. Targem on selles suhtes neutraalsele positioonile jääda ning seni kuni ei ole kohatud lihast ja luust inimest ennast arvamused poolikuks jätta.

Mõned põnevad Madonnaga haakuvad teemad:
1. religoon vs muusika (Madonna kasutab oma loomingus meeletult palju vihjeid kristlusele, sellest on ka alguse saanud mitmed avalikud skandaalid ehk siis vihje "Like a prayer" videole ja Pepsi reklaami skandaalile, artist on alati väitnud, et tema ongi see ehe kristlane, samas jätab ta jälgijasse tunde, et ta tegelikult katsetab ja küsitleb, kas ta on ikkagi siiras? Kohati on? Kohati mitte? Või teda lihtsalt ei huvita näilisus? Kas peaks?)
2. religioon vs seks (taas "Like a prayer" kui kõige teravam näide, kas on eetiline või mitte eksponeerida antud viisil oma seksuaalsust?)
3. rassism (videokeel, must mees, valge naine - kaunis kooslus, kaunis, kuid siiski vanema generatsiooni poolt taunitud? Miks see nii on? Miks see häirima peaks? Levinud arvamus on niisugune, et ebaselge nahavärvusega inimesed ei ole aktsepteeritud kummagi ühiskonna poolt. Niisugust arvamust avaldati siiralt aastal 1998 kõige sallimatul maal ehk Eestimaal, Lasnamäe linnaosas, seega siis kümme aastat tagasi. Kas olukord on vahepeal muutunud?)
4. perekonnasuhted (lahkuminekud, vanemad on koos laste tõttu, kas vanemate kooselu vaid laste tõttu on parem lahendus, kui inimesed teineteist ei seedi ning need lapsed või see laps on sunnitud selle mitteseedimise sees oma lapsepõlve mööda saatma? Mis on õige? Kas on üldse antud juhul kuidagi võimalik defineerida õiget ja valet?)
5. homoseksuaalsus (Erotica album eelkõige ehk ka Immaculate collection, siit üks tsistaa: "Poor is the man whos pleasures depend on the permission of another... ")
6. spirituaalsus (Ray of light, uue elu sünd ja selle olulisus inimese maailma käsitluse muutumisel)
7. kodumaa armastus (American Pie, inimene ja tema juured, kui palju inimese kujunemist, tema mina pilti tegelikult mõjutab see keskkond, milles ta üles on kasvanud, kas sellest mõjust saab kunagi vabaneda, kas sellest on vaja vabaneda, missugust respekti see väärib, kas väärib, kas tänapäeva inimesed on rohkem kosmopoliidid või pigem hoiavad oma pisikesse nurka, kas on võimalik olla mõlemat korraga...).

Palju huvitavaid teemasid, mille üle mõelda.

Igatahes ja kokkuvõtteks, tänane muusikablokk pühendatud Madonnale. Ilmselt maailma ühele üllatusvõimelisemale naisartistile.
Jääme ootama uut albumit.

Välgutamine ;)

Õhus on nii palju elektrit, et raske on rahulik olla. Kui silmad suleda, siis on justkui näha helesiniste vöötidena erinevate inimeste mõttevälgud, teatud dimensioonides need ühtuvad, tekib telepaatia, tajume teist inimest nagu iseennast, läbi iseenda.
Muuk istub oma toas. Laes põlevad vanakooli suured lambid. Tuba on erevalge. Uks on avatud. Energiat on liiga palju. Mõtteid on liiga palju. Need sööstavad peas edasi tagasi tagasi edasi edasi edasi edasi. Vaja aega keskendumiseks. Sisse-välja hingamiseks. See aeg tekib. Paari tunni pärast.
Muuk valis enda rahustamises Lisa Marie Presley "When you go". Ta valis artisti ja tema hääletämbri. Lisa Mariel on niisugune mõnusalt madala tämbriga seksikas hääl. Hea on kuulata. Hingamine muutub rahulikumaks. Sõrmused püsivad uuesti näpus. Paus. Laadimine. Selleks, et edasi söösta. Üüratult palju on teha ja üüratult palju tahaks teha, kohe ja praegu. :)

**

Riia komandos oli üsna meelierutav vestlus teemal, kuidas üks inimene läheneb teisele? Mismoodi üks või teine indiviid oma poolehoidu või meeldimist näitab? Versioone mitmeid: otsene rünnak, tagasihoidlik rünnak, ruumist lahkumine, küsimuste esitamine, punastamine, kohmetumine, ebakonkreetsus. :) Ilmselt on kehakeemia see, mis mõistuse mingisuguseks ajaks sulgeb. Usun, et seda on üsna paljudega juhtunud. Aga tore, et niisugune keha seisund eksisteerib. Maailm on ju sel hetkel nii ilus.

**

Tänase päeva nael: kinnisvara rubriikides on täheldatud persooni nimega Galina Skorobogataja :)))). Müütab tema Mustamäe kahetoalisi kortereid. Ilmselt perekonnanimi ja olukord kinnisvara turul teineteist sügavalt ei toeta. ;)

Riia, mu arm

Mis on Riia? Mõnede arvates on Riia bensiinijaam Tallinna ja Vilniuse vahel, mõnede arvates on Riia väike Moskva, teised arvavad, et Riia on Balikumi suurlinn, kuhu tuleks üle viia absoluutselt kõikide Baltikumi ettevõtete juhtimiskeskused, mõned armastavad Riiat, teised jälestavad, ühed on seal trahvi saanud ja teised raha teinud.
Aga mis siis tegelikult on Riia?
1. Riia on linn, kus taksojuhtidel on oma nish - peale pooletunnist hilinemist mõõdavad taksojuhid oma sõitjate seksuaaltshakrate avatust; mõningatel läks eriti hästi - avatus 120%!
2. Riia on linn, kus võõrad inimesed supermarketis võtavad endale julguse ja pakivad ostja poolt kinni makstud asjad võõrasse kotti. Luba selleks ei küsita vaid kogu toiming viiakse läbi suhteliselt tuima näoga ja ostja selja taga. Alles hiljem selgub, et tegemist on pakke-abiga ning kott jõuab siiski õige omanikuni.
3. Riia on linn, kus on ühel tänaval vähemalt iga paari asutuse tagant üks kasiino ja üks pandimaja.
4. Riia on linn, kus inimesed on põhimõtteliselt pisikest kasvu.
5. Riia on linn, kus ühte pisikesse valgesse vanni mahub vabalt viis riietatud (!) inimest bobisõitu tegema - inimkatsed on edukalt läbitud, nüüd võib projekti töösse lükata.
6. Riia on linn, kus pakutakse ORGASIMIST kala juurviljadega kohas, mille nimi on Macaroni.
7. Riias on LIDO (!) ehk suur toitlustuskeskus, mis mühab klisheedest, kitshist, rasvast, tülpinud hallidest massidest, tsirkusest ja leivast.
7. Ühesõnaga, Muuki tunded Riiast: 71m2 elamispinda, kella kolmene lumesõda ja eest-jooks, bobisõit vannis ja käte peal seis, needuse määramine, küüned seinal, 4 plaati, sinisetriibulised sokid ja seksikad suvekingad talveperioodiks :)), inimese määratlemine läbi kirjanduse, kunsti, luule ja muusika, shokk massitoiltustusest, jõuluparaadid, hektiline liiklus ja .... fantastiline seltskond eestlasti :))).

Kummardus.
Aitäh!

Esimene päris paus tormilises reedes

Suured veepiisalised aknad, kollaste kinnastega noormehed hoidmas veepüsse, Nurr, üleni märg ja sportlik ja nüüd teda nühitakse shvammidega, eest ja tagant ja külje pealt. Nurr on pesus. Ja sellele, kes veel ei tea, siis Muuki auto nimi on Nurr. Nimi tekkis ühel laupäeval kui Muuk Kristiine keskuse parklast üles sõitis ning auto mootor tegi vaikselt: nurr, nurr, nur-nurrrrr. See oli üks ilus hetk. Ja sellest hetkest peale on Nurri nimi Nurr. Ta on nagu läikiva karva ja õilsa südamega gentelman, ta on ühtaegu gentelman ja ühtaegu leedi. Muukile meeldib Nurr ;).
Ja tänane teema tekkis sellest, et Muuk istub Jazzi pesulas ja ootab, millal pesu valmis saab.
Kontoris lauldi täna ABBAt ja Dahlingut.
Elagu reede!

Sulanud tool keset tolmust vaipa

Muuk ikkagi ei suuda vaiki olla. Muusikast on vaja veel pisut rääkida ja seda on vaja teha just nüüd, praegu ja kohe.
Juhtus niisugune lugu, et Muuki ületarbimistsoodustavas asutuses peab üks soodustaja oma ansamblit või siis moodsamas keeles - bändi. Bänd on eriti viimasel ajal jõudsasti populaarsust kogumas. Tuurid siin, tuurid seal, plaat väljas selle nädala jooksul. Bändi nimi Dahling.
Lugu ise on niisugune, et Muuk jalutas treppidest alla, et küsida kallilt muusikult, mis võiks olla kalendri nimi. Selle peale võttis muusik laua alt välja kitarri ja laulis Muukile südantlõhestava ballaadi teemal: "Moonika, you can ask anything.....". Muuk istus ja oli TÄIESTI HÄRDUNUD. Tool sulas tagumiku all. Pea vajus küljele... Muukile ei ole kunagi enne niimoodi lauldud. Ainulaadne elamus.

Ilu vihmahalos

Pühapäev. Kell on 0:44 õhtul. Muuk on kolmetunnise magamisega eile õhtusest Gin Toonikust. Sellest hoolimata on olnud tegus päev. On valmis saanud analüüs ja eraldatud erinevatele kommunaalteenuseid osutavatele asutustele pisut kapitali.
Muuk komistas eelmise nädala Ekspressis avaldatud arvamusele ansambli Burial kohta. Album saanud herr Aleksander T. Yostafa käest lausa 10 palli, sinna juurde olid lisatud südamest kirja pandud sõnad: "Kui naudid öösel aknast välja vahtimist, vihmahalost linna, siis on see sulle."
Muukil ees hetkel muusikabloki teine laul "Archangel". See on niisugune silmad-kinni-muusika. Ilmselt on arvustajal ka õigus, et see sobib vihmahalosesse novembri kuusse. Aga ei ole depressiivne, vaid Ilus. Kuskilt otsast on see Ilus. :)

URRR!

Okei. Muuk on püsti KURI! Mis ****** reklaam see on "Jääda kokku vaid harjumusest... bla-bla"??!! Kampaania maht on ÜÜRATU. Kampaania sõnum ületab igasugused eetika ja moraali piirid. Mingisugune jäme joon peab ju olema raha teenimise ja tunnete vahel!? Tegemist on shokiteraapiaga ja teatavasti shokk tavaliselt töötab. Kahjuks töötab ka see shokk, sest mitmed füüsilised ja eraisikud leiavad ennast kulm kortsus guugeldamas, mida ometi selle reklaamiga nüüd Eesti inimesele NOVEMBRI KUUS, aasta kõige nõmedamal ja valusamal kuul, kuul, mil inimesed lähevad lahku, kolivad lahku ja inimeste sõbrad lähevad lahku ja kõik halvad asjad on korraga teineteisel kukil, mida meile niisugusel kuul öelda tahetakse... ? Või siis õigemini, mida nina alla hõõrutakse. Eksole. Muuk võtab asja praegu väga isiklikult, aga sinna ei saa hetkel midagi parata.
Muuk töötab ka ise hõljuvas ja kõikelubavas reklaamivaldkonnas ja teab väga hästi, et reklaami eesmärk on tähelepanu, effektiivsus ja müük. AGA! See ei tähenda, et reklaam peab moraalivaba olema.

Ausad ülestunnistused

Täpselt 2 aastat tagasi sai alguse Tõllu kodu.
Täna kolib Tuuslam ära.
Silmad on piiritust täis, joon kontorimasina kohvi ja tunnen, kuidas see mööda õõnes kõhuseinu alla libiseb. Hammustan keelt ja hingan sügavalt sisse ja välja. Pean tundma, et mu keha on veel elus. Üritan mitte mõelda.
Hirm. Paanika. Kurbus.