Nikastus ja sniff

Sinisesse autosse istus täna hommikul kümme aastat kulunud nahkmantli ja suure läki-läkiga tegelane. Ta lähenes autole vasakut jalga tikk-sirgena järgi lükates. Avas ukse. Keeras seljaga ava suunas. Toetas kahe käega ukse raamidele ja asetas oma tagumiku auto istmele. Asetus toimus AEGLASELT. Seejärel võttis ta läki-läki peast, sest see oli kukkunud silmade piirile ja oli ees. Siis asetas ta vasaku käe vasaku jala põlveõndlasse. Tõstis jalga pisut. Kannatas. Hakkas paremat jalga eespool ja vasakut jalga hoides järgi lükkama. Minuti pärast sai ta mõlemad jalad autosse ja sõit võis alata...
Küsimus suurele ringile: kes oli tegelane läki-läkis?

***

Ja õige vastus on niisugune: tegelane läki-läkis oli meie Muuk. Muuk käis viis päeva lumelauda sõitmas ja nikastas vasaku põlve. Peale seda ei ole seks ja elu enam endine. Valus on. Väga valus on.

Aga põhimõtteliselt oli laua seljas tore. Ja mäed olid toredad ja mustad. Ja Muuk nautis kiirust, adrenaliini ja külma põhjatuult oma põletava näo vastas.

Sündmus. Eile enne magamaminekut ehk Sniff tegutseb jälle.
Voodi. Kahekohaline ja kahe tekiga. Muuk on magama tulnud. Tuuslam vedeleb niisama.
Tuuslam vaatab kahtlustava pilguga tekki ja nuusutab Muuki: "Muuk, kas sniff on voodisse tulnud?"
Muuk: "Ei, sussid on voodi all mitte voodis."
Tuuslam hingab kergendatult.
Öö.