Ülevaade Tallinna "kohtadest"

Muuk otsustas üles kirjata Tallinna normaalsemad ja vähem normaalsemad toitumiskohad. Miks? Sellepärast, et tihti juhtub see, et on soov minna reede õhtul välja. Nagu ikka, normaalsetel eestastel, eksole. Keegi Veiko Õunpuu on ka kunagi öelnud, et eestlase missioon elus on nädala sees kõvasti tööd teha, et nädalavahes ennast süstemaatiliselt alkoholi uputada, et oleks mida töö juures esmaspäeval rääkida, et saaks ennast välja elada, et... et... et. Kahju on sellest. Siiski, "väljasolemine" ja "väljaskäimine" on omamoodi kvaliteetaeg. See ei tähenda absoluutselt seda, et tuleb ennast võimalikult eba-adekvaatsesse olekusse viia. Vastupidi. See tähendab kvaliteeti, head toiduelamust (eriti arvestades sellega, et kodus söögi tegemine koos kõikide toiduainete ostmise ning ajakuluga teeb isegi arvestuslikult kulukam välja, kui endale üks mõnus salat kuskil Tallinna kokkade käe all lubada). Niisiis, reede on väljaminemise õhtu. Eriti suvel, mõnusalt sooja ilma ning sellele eelneva rohelise jalutuskäigu ja ehk isegi pargis raamatu nautimisega. Pahatihti on aga probleem selles, et kuhu siis minna? Ja algab vähemalt tund aega kestev diskussioon, kus üks "koht" ei sobi ühele ja teine "koht" teisele, kus üks koht on liiga kallis, teises ei saa suitsetada, kolmas on Tallinnast väljas, nelja nõme, viiendas ei ole midagi süüa, kuuendas ei ole magustoite ja nii edasi. Muuk mõtles, et kui ta üks kord kogu selle nimekirja lagedale laob, siis võiks see valiku langetamine lihtsamaks kujuneda. Ehk siis tegemist oleks omamoodi andmebaasiga, millest saaks sortida soovide põhja välja just tänaseks õhtuks sobiva kvaliteedimärgi.

Niisiis, here goes >>>

Tallinna OK väjasviibimise kohad (ei ole paremuse järjestuses):
* Lost Continent / Muuki jaoks uus avastus. On käinud seal täpselt ÜKS KORD, on söönud tuunikala salatit ja olnud pahviks löödud selle suurusest, peale mida ta avastas, et suurus on tingitud mingisugusest kõrbedast taignakoorikust, mis salatile umber viiesentimeetrise vundamendi tekitab. Tõsine arhitektuuriline saavutus oli. Maitses ka täista hea, nii et ei kurda. Aa... ja siis käis ta seal veel umbes üks kord, aga siis oli muusika nii valjult, et kohaloleks osutus võimatuks. Üldine hinnang: OK.
* Island / Hea majasalat oli. Tõesti värske.
* Bosporus / Nii ja naa. Toitude nimetused on uhked, toidud ise alla keskmise. Mõnikord võib läbi astuda, kui selleks tuju on.
* Peterson / Väga hea majavein. Kooke on. Salatit ei tasu tellida.
* Silk / Sushi on ikka sushi. Järelikult on hea.
* Tigu / See oli väga tore avastus. Tigu asub Vilmsi tänava lõpus. Keldris. Rohelise metallukse taga. Ukse peale on joonistatud tigu ;). Pakutakse seal niisugust vahemeremaade mõjutustega toitu. Ja maisteb see päris hea. Kahjuks, suureks kahjuks ei ole Muuk seal veel jõudnud tiramisut proovida. Tigu probleem on muidugi see, et seal on üsna vähe kohti ja selletõttu on sinna raske ligi pääseda. Ja broneeringud on vist kuu aega ette ära tehtud. Niisugune lugu. Aga üldiselt on seal olnud vaid positiivsed kogemused.
* Kristian ja Kristiine / Samuti üks tilluke Kadrioru koht. Road on omapärased ja head. Muuk muidugi ei saa väita, et ta seal kõike proovinud oleks. Sõi ükskord salatit. See on suur ja imelik. Justkui liiga palju häid asju kokku topitud ja kokku sai imelik. ;)
* Spaghetteria / Mmmmmmmmm.... milline mozzarella-tomati salat! Seal sees oli ehe pühvli mozzarella! Ebamaine, lihtsalt ebamaine!
* Caramba / Aus koht. Raha eest aus kaup!
* Cafe Park / 1930ndate stiilis Kadrioru kohvik. Väga mõnus ja nostalgiline. Süüa saab struudlit ja juua saab kohvi. Näjastele ei soovita. Jalutajatele täitsa mõnus koht.
* Paat / Seal on hulk imelikke roogasid. Ohutu valik on pannkoogi vaagen.
* Lounge Vertigo / Väga snoob koht. Lounge küll vähem snoob kui restoran. Muuk käis TÄNA, muideks seal lounge`is ärilõunat pidamas. Väga mõnus. Vaade on super! Toit äärmiselt kvaliteetne. Teenindus hea ja asjalik ja ILUS ;).
* Lounge 24 / Ei ole veel sattunud, aga plaanis minna.
* UpUp / Sõbrad soovitavad, ise pole käinud.
* Cafe Boulevard / Väga head salatid, alati värske valik. Hind kallis, aga kui on tunne ennast hellitada lasta, siis hea otsus.
* Fahle Cafe / Linna parim Cafe Late!
* QuamQuam / Muuk sattus sinna ühel reedesel õhtul koos Vahteriga. Koht oli inimtühi! Ja võluv! Atmosfäär väga mõnus, justkui modern-shikk. Istuda sai diivanitel, toonid helerohelne, valge, must - alati hea kombinatsioon. Söök imelik, aga hea. Vein suurepärane.
* Noku / Kes on käinud, see teab. Ei pea kunagi kahetsema. Täiesti aus koht.
* Angel / Ärge kunagi sööge Angeli õunakooki! Muuk sai trauma! Sõna otseses mõttes! See kook maitses nagu viiesentimeetrine PVC tahvel! Ülejäänud road on siiski oma raha väärt, vähemalt enamik nendest. Üldiselt hakkab koht ära väsima, oli oma alguskuudel tunduvalt parem ja kvaliteetsem. Aga, üldiselt täiesti OK.
* De javu / Beware of the bounser! Tüüp tumedas seisab uksel ja vaatab pealaest jalatallani, kas uus külastaja on piisavalt beib või piisavalt linnavurle, et sisse lasta. Kindlasti ei saa külastada Angelit ja De Javu-d samal õhtul. Tüüp on selle eest hoolitsenud. Aga teenindusneiud on tõesti kenad ja armsad. Nad nimetavad külastajaid "kallikesteks" ja küsivad "Kallis, ega Sul rohkem midagi vaja pole? Kõik ikka hästi?" Toidud on täitsa mõnusad, vähemalt need, mida Muuk on söönud (ehk siis ilmselt enamik salateid). Ja iiri kohvi on linna parim!
* Moskva / Sobib ärilõunateks. Toit viimsel ajal alla käinud, aga teatavasti pidi mai kuust uus menüü ja uus kokk olema. Eks näis, mis juhtub.
* Kaheksa / OK
* Türgi köök / Huvitav
* Carmen / Väga aus shashlõtshnaja!
* Sushi house / Ilus ja hea, aga mitte näljastele.
* Elevant / Tipp-topp!
* Sisalik / Ületamatult hea kanafilee!
* African Kitchen / Supid on oivalised!
* Bazaar / Muuki kõige sagedasem lõunakoht. Toidud on ausad ja ausa raha eest. Muuk ei ole siin kunagi midagi halba söönud. Ja söömise ajalugu ulatab ca 4 aastat tagasi.
* Pihlaka kohvik / Samuti aus koht.
* Cafe Mademoiselle / Jälle üks aus koht.
* Madison / Nii ja naa.
* Stefanies / Üks kord külastatud. Oli lärm, oli toit. Kokkuvõte enam-vähem.
* Kloostri ait / Väga OK.
* Lucca / Nii ja naa. Seal on üks salat: suitsukana salat. Ja see on alati hea.

Ühesõnaga. Muuk on oma elu jooksul jõudnud üsna paljudesse kohtadesse. On isegi üllatunud selle nimekirja pikkusest.
Kui kellelgi on kohti, mida lisada, siis Muuk võtab rõõmuga virtuaalkõnesid vastu :).

Kena reedet!
Minge välja!

******************

Niisiis, head inimesed lisasid veel niisugused kohad:
* Bocca / Muuk ka käinud seal. Üks kord. Oli šikk ja tore.
* Tanduur / Pole käinud.
* Bonaparte`i kohvik / Tõsi see on, et väga head salatid.
* Bestseller / Hmmm... Muuk mäletab head latet.
* Controvento / Jajah. Ehk siis siin on lood nii ja naa.
* Musi / Muuk mäletab, et toit oli ebaproportsionaalselt kallis võrreldes kogusega. Üldiselt, veinijoomise koht.

A rabbit called Jesus Christ

And here I am, sitting in the darkest corner of the room. Listening to voices. Loud voices coming from my head and bones. What are they? Are they calling me? Are they teasing me? Are the real are they not?
"You’re a rabbit," they say. "Your the white rabbit of the shire. Your the rabbit with long ears and fat belly."
"What’s my name", I ask.
"Jesus Christ. Your name is Jesus Christ."
"Because you’re carrying a child in you. There is a real human inside your rabbit belly. You are due tomorrow."

Away they went.
Then came the night and the cold winds.
I was left in the dark corner.

In the morning they came back.
"There’s a bed for you in the other room. Go there. Relieve yourself."

As I jumped towards the other room I felt pain in my stomach. The pain got worse and worse as the room got nearer and nearer. I entered the red small door of the room. Lay on the bed covered with white sheets of cotton and gave birth to the real human. I never did see it. The human. It was taken from me right after I woke up from the coma of great sleep of exhaustion. The sheets were bluish green and black from underneath. I felt my ears growing as they came back.

"We have taken the human to the safe place," they spoke.
"Where?"
"To the place where there is something that is called the Sun and something that is called the River and the Tree and the Garden. It is a place with air and atmosphere. And plants make photosynthesis and change and lash out oxygen for the human to breathe. The human now is waiting for the other human. And when it arrives, the mission is complete."
"Am i going to die now?"
"Do you feel like dying?""Yes. No. I don’t know. I feel like splitting in half, I feel like swallowing a sparrow of the Middle East. I feel like I am outside my skin in tears and pain. I don’t feel like myself anymore. "
"Come with us."
We went to the Marlboro land with the great rock-monsters called the Grand Canyon. Illusion after illusion. Vision of the world and the see and the blue sky. This is where the human was taken. They showed me where the human was taken. And I felt like myself again - a white rabbit with growing ears and slim belly. A rabbit called Jesus Christ.

Kolmapäev

Ja mõnikord on tunne, et lõpuks läheb kõik hästi. Ilmselt on selleks vaja mingisugust elutempot, et hingata ja mõelda ja tunda. Midagi, mis elekrit annaks. Vastasel korral on inimene nagu tasane tiik keset põldu, tuul ei liigu, uut vett ei tule juurde, rohi, kasvav rohi, rohi, aeglus, ebaselgus, eba, eba, eba... Ja lõpuks ei olegi midagi alles. On vaid kest, kes teab ja arvab, aga ei tunne midagi.
Ja ükskord on ikkagi tunne, et tore on olla. Ja tore on tunda teisi inimesi, kes samamoodi arvavad.
Ja teinekord inimene elab unenägudes. Tunneb, naerab ja kallistab. Suunab oma und sinna, kuhu tahab. Rändab pool maailma läbi.
Teekond lõppeb hommikul kell kaheksa.
Mats-mats.....prauhhhh!

***

Täna otsis Muuk Madonna Ray of Light albumit. Mitte kuskil ei ole. Mitte kuskil. Põletas tema oma poolkulunud kontskingadega mööda Kristiine keskust joosta. Kolmes poes käis. Taeva ja perse sai, valgusekiirt ei saanud. Ebahuvitav. Ja enne meeletut plaadisosturallit käis ta Safranis krevetisalatit söömas. Täitsa OK koht. Hinnad on OK. Toit on väga värske ja selletõttu ka väga hea. Asukoht: Mustamäe tee ja Kadaka tee rist, Auris (vist oli) autopoe juures. Sealsamas, kus Rehviekspert ja muud loomad asuvad. Tuuslam kirjutas Quashai (vist nii) autole kirja. Esimene samm suhte alustamiseks on tehtud. Tuuslam saab ka kuni aastani 2012 teaduri tööga jätkata. Ja varsti võiks minna Berliini ja peale Berliini võiks minna Londonisse ja peale Londonit võiks minna Pariisi. Kas pole tore? :) Viimasel ajal on Berliin kuidagi eriti pähe ennast sättinud. Muuk mõtleb temast tihti. Näeb öösiti unes. Näeb päeval ilmsi. Imelik. Kummaline, ajutine armastus. Ilmselt on selle asjaga nii, et kui kunagi ära saab käidud, siis on armastus läbi. Aga mine sa tea...
Muuk on alustanud oma elus ka eriti tervisliku perioodiga: ta käib REGULAARSELT kaks korda nädalas kaks tundi järjest (!) rattatrennis. Tänaseks on käidud ÜKS KORD! Palju õnne! ;)

NV lx ki:resti

It`s just another manic Monday.... heeeieee... wish it was Sunday.... heeeheee.... that`s my funday. But it`s just another manic Monday.
Esmaspäev algas sellega, et kooslus Muuk-Tuuslam vaatasid eile peale südaööd "Müümise kunsti". Ebalev film. Mitte, et ta halvasti tehtud oleks, aga piinlik vaadata. Piinlik nende karakterite tõttu. Piinlik selle ajupesu tõttu, mida see film portreteeris. Kui see oli ka filmitegijate eesmärk, siis on kõik hästi läinud.
Reedel oli see tore päev, mil sai Vahteri prouaga jalgratast väänatud. Kohtumispaik Kalamaja. Marsruut Kalamaja-Kopli-Paljassaare sadam-Paljassaare linnukaitse ala. Tohutult ilus oli seal. Täiuslik idüll. Linnud, loojuv päike, roosa, kollane ja sile. Kiviklibu ja radar. Mõnusalt soe tuul. Hea, hea, heaaa. Terve Kopli poolsaar on tegelikult vanu sõjaväe barakke täis, traataeda, mingisugused mahajäätud hooned ja muud säärast. Aga sellegipoolest tegi tärkav loodus kogu inimkoledusele ära ja see oli peaaegu, et märkamatu. Ilus, ilus.
Laupäeval toimus pereinimeste, satelliitide ja väänikute kogunemine. Üheks taolise ürituse põhjuseks oli pisike ime, kes suure seltskonna juuresolekust häirituna pisu lärmi tegi ja oma ema veidi õnnetusse ja ehk pisut melanhoolsesse kahekesiolemisse surus. Iga laps on ime. Ja iga kord on kummaline aduda seda, et ühest pisikesest inimesest tuleb välja teine veel pisem inimene, kes hakkab oma elu elama, kes hakkab mõtlema ja olema ja armuma ja vihastuma. Elust sünnib elu. Ja elust sünnib ilu. Kummastav on alati ka see, et uue lapse kodu on uue lapse lõhna täis. Seda lõhna on tunda juba korridoris. See on magus ja värske ja uus ja hea.
Igatahes, laps oli Jüri Naela näoga ja sellest hoolimata imekena. Loodan, et lapse isa siinkohal ei pahanda... Kusjuures lähemal vaatamisel sai Muukile selgeks, et ka lapse isa on Jüri Naela näeoga. Ainult, et laiem versioon sellest. Sealt siis seletus kõigele.
Laupäeva õhtu tõi endaga kaasa suuremat sorti kohvi joomise ja kassi väntsutamise. Samuti suuremat sorti une kuni pühapäeva hommikuni.
Ja pühapäev on ju alati olnud niisugune päev, et minnakse loomaaeda. Muuk käis ka. Koos teiste põnnidega. Ja Jaapani turist oli ka kaasas. Räägiti surnud kanadest, ahvidest ja sellest, miks jäätis magus on.
Varsti ilmub nähtavale reportaaž pildis.
Seniks, kannatust.