Tuli tekkis ja võttis positisioone. Tuli oli kodus, kivist müüri sees. Aknatest puhus väljast külma tuult sisse. Leek põletas telliste vahel. Teda tuul ei huvitanud. Leek oli kord mees ja kord naine. Kord vihane, kord malbe. Mitu korda ta kustus. Mitu korda tõusis ise tuhast üles.
Täna õhtul õnnestus saada eriti oivalise õhtusöögi osaliseks. Üle igipika aja. Üle mitude raskete katsumuste ja võitluste tülpinud ettekandjaväega. Käisime kohas, mis kannab nime Sisalik ja asub Pikal tänaval. Muukil olid jalas eriti suurte kudumaukudega sukad, mis põhimõtteliselt ei pakkunud mingisugust kaitset välise külma vastu ja auto sai pargitud Kop Kop`i ette, seega pikalt kõndida ei saanud, vaesed munasarjad... vaesed Muuki munasarjad. Niisiis, saigi munasarjade säästmiseks kokku istutud niisuguses kohas nagu Sisalik. Atmosfäär oli mõnus mediterrane`, lubjalivi, palistusega toolid, vein ja veinikorgid... Menüü oli muidugi eriti isuäratav: täidetud oliivid, bruchettasid mitut liiki, täidetud pardirind foie gras`ja mustikakastmega, vahemeremaade ürtidega küpsetatud kanafilee, praetud koha, kalmaar, omaar, krevettide, peekoni ja anshovise majoneesi kastmega hõrk roheline salat, lisaks grillitud suvikõrvitsad, mitut sorti pastasid jne jne jne. Täidetud oliivid olid suurepärased, krevetisalat samuti, eriti hõrk oli kanafilee - see oli nii uskumatult mahlaseks jäetud, et ta suisa sulas suus; kanapasta maistes vürtsikas ja maitsekas ja õigesti tehtud. Muuk nautis kõigi seitsme meelega seda suurepärast pidusööki. Pani silmad kinni ja püüdis neid maitseid oma mällu söövitada. Täiesti uskumalt tore kogemus...
Ja peaaegu oleks meelest läinud - teenindus oli peaaegu piinlikult hea, see tähendab, et kena neiu käis lubatud täpsusega laua juures, toidud toodi ette kiiresti ja õigesti, hoiatati võimaliku köögi sulgemise eest ja soovitati, mis kõige paremat majal pakkuda on.
Tore, et midagi niisugust täna juhtus :).
Nüüd leegitseb Muuki ahjus tuli, Tuuslam magab ja hing on rahulik.
