Kosmos 405

Tekk tappis keha. Kell on 330 ja magada ei saa. Mitte, et und ei oleks. Uni on, aga magada ei saa. Palavik on ka. Ja pea valutab ka. Ja üldse ei ole hea olemine, niisugune tunne nagu peas oleks umber viis mitte üks nina, niisugune tunne nagu iga millimeeter tapetud kehal tahaks erinevas suunas laiali joosta... Liigselt on täna ka kohvi tarbitud. See ja palavik annavad kokku hea põhjuse, miks magada ei saa.

***

Läbi punaste kardinate kumab heledalt kollane tänavavalgus. Ta nahk on valguse käes hell. Hooletu löögiga lajatub käsi vastu soe-sahisevat laupa. Ta mõtleb... Punaste küüntega lahtised sandaalid, roosa sisuga suur energia, paekivi võlvid, heade mõtetega soojad kutsuvad inimesed, igaüks neist oma värvi, igaüks neist oma maalidega... Triibulises pintsakus noormees, mustast nahast kaabuga, ilmselt üks andekamaid inimesi, vaba hingega, vaba ja viisakas, tungimatu, olematu ja olev, kaabu küljes punane sulg... Seisis suures massis ja ootas, et muusika temast sisse välja tagasi tungiks. Näis üsna ükskõikne. Ilmselt ei mõjunud. Ta maalis ennast sinna.
Äsja vahetatud linad ja tekk ja padi, pisut karedad helendava ihu vastu. Need tunduvad külmemad kui ihu. Kass matsutab vett süüa. Nina on vesine ja suu on lahti. Keha keerab ennast asemel... Kas mõtelda või mitte? Kui mitte mõelda, siis äkki tuleb uni? Tavapäraselt on ju nii, et kui mõelda, siis uni ei tule, sest mõtted okupeerivad inimese unelihased. Aga mõtelda on mõnus, ütles Hando Runnel. Kollane tänavalatern paistab silma. Kolvikesed ja kepikesed vahetavad kohad. Kohatine pimedus. Inimene on ebatäiuslik. Silmad on klaasjad ja ei sulgu.
Üksik naisterahvas ühe kitarriga pisikesel laval tiheda inimtungi ees. Hell muusika. Hell ja hingeline. Läks hinge. Avas mõtted. Viis ühele laineharjale ja teised ei olnud enam teised, vaid justkui mina ise. Hüppa minu sisse ja mina hüppan sinu sisse. Ümberringi roosa ja pehme ja hea. Suled silmad ja NÄED. Algab teine elu. Sinu sina liigub ringi ja puudutab...
Keha tõuseb voodis istukile, käed vajutamas meelekohtadele. Homme peaks minema ja olema. Homme saabub alati peale und. Praktiline homme. Teoreeritiline homme on ammu juba saabunud. Ja homme on alati parem kui täna. Sest hommik on alati parem kui õhtu, räägivad teadjad.
Head hommikut, kõigile... Tehke endale üks tomati-juustu võisai ja minge õue jalutama ... :)