Tornkraanad ajavad imelikuks...

Kutse tantsule

Tänane päev on kaetud piimja valgusega. Hommik oli ilus. Kahtlaselt karge tuul, päike ja sinine taevas. Niisugune taevas nagu oli laupäevasel päeval Ellamaa rabas. Puhas sinine. Selgesilmne sinine. Taevaselt sinised ja päikeseliselt kollased hommikud on alati lootust täis. Nad on elavad ja selged ja annavad energiat. Nad kannavad üles ja edasi ja kaugele. Nad panevad mõtlema ja tegutsema. Vaid tahe peab olema kuskil sügaval sees. Tahe mitte olla paigal. Tahe muutuda ja uus olla. Tahe uut teha ja uut tunda. Mõnes mõttes saab seda võrrelda magamisega. Kui kaua inimene ikka suudab ühel küljel magada, kunagi tuleb ikka aeg, et on vaja keerata. Keeramises on oma mõnu ja oma valu. Uus on huvitav, aga ohtlikult tundmatu. Uus võib olla hea ja võib olla halb. Kes ei riski, see ei tea, eksole. Üsna väikese aja pärast saab Muuk süüvida analüüsi, mõtlemise ja strateegiate maailma. Üks osa tööst on tehtud ja selge. Kahju on jätta, aga tahe on võtta. Saagu see tahtmine ja saagu uus-olemine. Omaette põnev, omaette ohtlik, sest huntidega tantsimiseks peavad oma oskused olema.

Ellamaa raba

Visualiseerimise teooriad

Laupäevasel päeval kuskil Tallinna piritapoolses otsas tekkis diskussioon nimega: "Kas fotograafil tekib pildistatava objektiga seksuaalne suhe?" Üsna põnev oli seda teemat igast nurgast lahata. Inimesed, kes tavaliselt ei pildista väitsid täiesti kramplikult, et muidugi tekib suhe, eriti siis kui akti pildistatakse ja eriti siis kui fotosessioon läbi on. Kired on taevasse köetud, reaalelu on unustatud, mõtteid enam üldse peas ei ole, vaid tunded, tunded, tunded, tunded... Samas. Inimesed, kes mõnikord on pildistanud ja isegi teisi alasti inimesi mõnikord jäädvustanud, väitsid täiesti vastupidist. Ehk siis suhe, mis tekib fotograafi ja tema pildistamise objektiks oleva alasti inimese vahel on puhtalt esteetiline. See suhe väljendub fotos ja seda nauditakse teiste meeltega. Tegemist on puhtalt visuaalse naudinguga ja fantaasia mänguga. Fantaasia mänguga selles mõttes, et fotograaf realiseerib fotos oma kujutelmi, kujutelmi selle kohta, kuidas valgus inimese kehal mängib, kujutelmi selle kohta, mis võiks olla visuaal, mis väljendaks seda, kes see inimene tegelikult on, mis on tema tujud, mis on tema mõtted, mis värvi ta on, mis kujuga ta on.... See, et seksuaalne huvi tekib siis, kui kaamera on maha pandud, ei ole välistatud. Sest läbitud on teatav esteetiline reis üheskoos. Siiski, ei saa fotot pidada selle huvi tekkimise aluseks. Huvi peaks siis olema juba enne foto tekkimist.

**

Ehk siis selle diskussiooni juurde joodi ära kolm pudelit erinevates värvitoonides veini. Eriti kiidaks siinjuures Beringeri roosat (see on väga kerge, mõnusa maitsega vein, sobib suvel joomiseks, palava ilmaga, Pärnu rannas ja alasti, näiteks...). Muuk kaotas õhtu lõpuks oma igasuguse adekvaatsuse, sest tema kehamassiindeks jäi tarbitud alkoholi indeksile tublisti alla. Kuni kella viieni hommikul tegi ta lollusi ja lõbustas inimesi. Kell 0800 tõusis ta üles, pani tuhvlid jalga ja kõndis 2 km selleks, et endale siis takso tellida ja koju sõita. Hommik oli karge ja ilus ja võttis ära Muuki kaela. Pühapäeval oli Muuk kui rentsli kass, midagi suurt ta ei rääkinud, pesi pesu ja käis poes. Ostis loomulikult doktori vorsti. Ja Selveri saleneja kanasalatit. Vaatas polaarkoerte filmi ja lahistas nutta, sest koerad jäeti Antarktikasse 156 päevaks üksi ja loomakesed võitlesid seal elu eest. Hommikul ärkas ta enne kella, triikis ülikonna ja läks ametisse.