Surmajärgne

Hommik tuli postuumselt. Muuk oli tarbinud eilse õhtuga VÄHEMALT pudeli veini ja on siiamaani ebakaine. Öösel käis VÄHEMALT kolm korda vett joomas. Sai sellest pisut lohutust ja läks uuesti une ja ärkveloleku piirimaale. Kell oli juba seitse kui ta tõusis. Asjad ja olekud olid kummalised. Pani midagi selga. Istus autosse. Maailm liikus aeglaselt. Justkui mitmedimensionaalselt. Morbiine muusika vajus sama aeglaselt taustal. Raudteel vehkis jakiga mees. Helendas ja vehkis. Andis märku, et rong on tulemas. Muuk peatas auto. Aeglaselt lähenes kosmiline vagun, täis grafitit, poolpõlenud Moskva rong. See lähenes ja lähenes, nagu oleks ta tulnud teisest ilmast. Ta jäi rongi vaatama, suu ammuli. Tundis veel kord, et hommik on olnud postuumne, käivitas uuesti auto ja sõitis edasi.

Vaikne meri väikese tuulega

Ta avas ukse ja astus sisse. Alarm lõi piiksuma. Peenikese sõrmega vaigistas ta alarmi. Hingas kergendatult. Tuletas meelde, kuidas kunagi eelmise aasta novembri kuus oli alarm teda poolkangeks ehmatanud ja tööle läinud, kuidas imelik turvamees oli keset ööd ukse taha tulnud ja kuidas ta sellele turvamehele peaaegu ilma aluspesuta oli vastu läinud ust avama, pooloimetu, unene ja arusaamata, kes ta on ja kuhu läheb. Turvamees punastas ja vaatas vasakule. Arvet väljakutse eest ei tulnudki. Ilmselt oli turvamehel piinlik tunnistada, kus ja käinud oli. Ja keda oli näinud.
Kulunud põrandaga ukseesine tervitas järjekordse saapalaadungiga. Laadungi juures oli avatud tennisekott ja mõned paberid maas. Kraanikausis lamas virn pesemata nõusid poolhapnenud piimaga. Riiete koiku oli püsti seatud, riided sellel ammu kuivanud. Lillelised aluspüksid vedelesid trööstitult pragunenud põrandal. Ta ei tõstnud neid üles. Polnud mõtet. Valgemoelisel diivanil olid eilsed istumise jäljed. Padjad kalluti, roomamas välja. Aknast paistis sisse hämarduva päeva valgus, tänavalaternad olid juba süütatud ja kandsid oma kollakat vihku elutoa raamatukapile. Palju, palju lugemata raamatuid. Palju alustatud raamatud, mõned ammu loetud raamatud. Ta sirvis Kareva viimast luulekogu, mõtles. Istus istumisjälgedele ja ei lausunud midagi, ka iseendale mitte. Kolmkümmend minutit nautis ta vaikust enda ümber. Ei olnud ühtegi heli, isegi aja liikumine ei teinud häält. Sellel hetkel ta tundis, kuidas rahu tema sisse tuli. Suur ja õnnelik rahu. Nagu vaikne meri väikse tuulega.

Tuharalihaste harjutus nr 45

Välgukujulise trikooga tädi, läikivad sukad jalas, pidev irve-naeratus suul; bikiinidega tädi, läikivad sukad jalas, samasugune irve suul; kollase trikooga tädi, läikivad sukad jalas, pingutatud naeratus suul; mägine maismaa, pilvekesed, sinine taevas ja roheline rohi, tädid rohu peal, ilmselt greenscreeniga sinna asetatud, tädid tõmblevad, teevad erinevaid liigutusi erinevatele tagumiku lihastele, teevad ühte ja sedasama liigutust vähemalt viiskümmend korda ja irvitavad selle peale - see ongi shaping.ru.
Niisuguses ennast hülgavas trennis käis Muuk esmaspäeval. Ütleme ausalt, et kui parema tagumikulihase harjustuse number nelikümmend viis ette tuli, siis oli tõesti tunne, et seesama tuharamuskel kohe PLAHVATAB.
Teisipäeval kõik kohad oigasid ja meenutasid irvitavaid naisterahvaid. Õhtul tuli ette võtta Fjodoriga body pump - see oli märksa toredam. Kellele siis ei meeldiks heavy rocki saatel raskustega maadelda..? ;).
Täna kõik kohad endiselt oigavad. Tunne on pisut imelik. Magada ei saanud, juba kaks ööd pole saanud, või isegi kolm. Ei teagi, millest see tuleneb. Läheb Muuk voodisse ja tunneb, et jube palav on. Vehib ennast ühele poole ja teisele poole. Kell kolm, tavaliselt, käib vett joomas ja pissil. Ja siis tuleb uni. Kuum ja pinnapealne. Imelik. Imelik. Samas väsimust kui niisugust suurt ei ole.

Meigitud mees on endiselt Muuki toas. Ta pilk läheb iga päevaga aina patusemaks. Huvitav, millest ta mõtleb?

Mida tegelikult teeb Muuk, siis kui ta ei ole kodus, ei ole "väljas", ei ole trennis, ei sõida rattaga...

Ei loe, ei juhi oma autot kuskile toredasse kohta toredate inimestega, ei pildista, ei käi Londonis, ei tantsi, ei joo ei punast, roosat ega valget veini, ei ****, ei ******, ei vaata mõnda head filmi mõnes toredas kohas, ei ole metsas soo sees, ei korja seeni, ei aevasta, ei hüppa lakke, ei *******, ei taasta ja loo sotsiaalseid sidemeid ;)...

Siin on vastus:
http://youtube.com/watch?v=m4WPjUtrCaA

See on Muuki töö. Üks nendest. Paljudest.

Neid oli mitu...

Kas te ei ole kunagi leidnud, et meigitud mehed on eriti seksikad? Muuki töötoas on hetkel niisugune mees. Pildi peal siiski, aga ikkagi mees. Ja ta on meigitud. Vaatab täpselt talle otsa uneleval pilgul. Tal on roosad silmalaud hõbedaste litritega kaetud, heinakarva juuksed mööda pead lokki aetud, poolavatud suu (klassika!), imekena naiselik nägu, valge triiksärk lahti nööbitud (klassika!), särgi peal hõbedane pross siniste kividega, kaelas pärlid ja volangidega
krousis krae, tal on naba ja naba kõrval sünnimärk - õhhhhhkame! Ilus on. Peaagu sama ilus nagu Velvet Goldmine`i film. Paneme talle nimeks Pearl. Pearl tuli Muuki ellu eelmine nädal. Neljapäeval, kui ta ei eksi.
Kuna juba läks jutt nädalapäevadele, siis võiks mainida ka seda, et Muuki elu viimased nädalapäevad on väga kirjud olnud. Sületäis "sotsiaalseid sidemeid taastavaid/loovaid üritusi". :)) Neljapäeval oli üks suuremajoonelisem glamuuriüritus ühes kesklinna klubis. Väga hea muusika valik! Üle pika aja väga hea muusika valik. Muuk sai kaifi. Lasti kaheksakümnendate hitt lugusid koos vastavasisulise visuaalse poolega (me räägime hetkel niisugustest artistidest nagu näiteks Depeche Mode ja U2), esines üks hülgehall ansambel (Muuk ilmselt ise seda valinud ei oleks, aga bassikitarrimängija oli väga seksikas), peale hülgehalli hakkas sadama Prodigy`t, Fatboy Silm`i, Red Hot Chilli Peppers´it jne jne - ooooo! Muuk sai suure kaifi. Viskas grandioosse kaarega jalast kümnesentimeetrised kontsad ja lihtsalt rokkis. Nii hea oli. Jõi vett ja lihtsalt unustas ennast - kõige parem kombinatsioon. Üldse on Muuki parimad roki-tantsu-joovastus kogemused olnud jäävee, väga hea seltskonna ja väga hea muusikaga. See on kõige tipuks ka suisa tervislik kogemus. Soovitan kõigile.
Reedel toimus järjekordne massimelodraama ühes suuremas paviljonis. Omapärane kogemus. Teemaks oli kaheksakümnendate-seitsmekümnedate-üheksakümndetade vir-var pluss ananassipead (ei hakka pikemalt seda mõistatust lahti seletama). Bravuurne reede jätkus Angelis kolme kannu mojito, unustamatute vestluste, tantsu ja hilja magama jõudmisega.
Laupäeval jätkus programm. Muuki keha ärkas kell kaheksa esimest korda, jõi vett, seejärel ärkas kell pool üksteist, enam vett ei joonud. Ootas. Vaatas. Uudistas. Mõtles. Tundis. Meenutas. Läks dushi alla. Talle tuli meelde, et õhtul on saun. Selle nimel võttis Muuk üle keeva dushi.... väga heaaaa oli.... kuigi siinkohal oleks ilmselt paslik ette kanda hoiatus, et ka kõige meeldivamate tegevustega või siis fraseeriks, et kõige meeldivamate tulemustega tegevuste tegemisega ei tasu liialdada.... :)))) Ühesõnaga, nelik alustas hommikueinet kell 3 päeval. Jõudis Salmistu ranna torni otsa kella 5 paiku (vist), alla ei kukkunud. Roheliste sokitriipudega tüdruk väänas oma jala välja (aga pilt sai see-eest ilus!). Tagasiteel müüdi Kaberneeme tee ääres liiliaid :). Pealinna jõuti tagasi õhtuhämaruses, aeti taga rohetriibuliste sokkidega tüdruku pesa võtmeid. Olid need kellegi Kolja käes kuskil Lasnamäe alguses. Tehti mitmeid tiire. Suudeti miteid otsuseid välkkiirelt vastu võtta. Valitses üldiselt väga tegev õhkkond.
Rohetriipudega tüdruku kodus oli kuidagi kummastavalt.... kodune... Muuki rabas see emotsioon momendil, kui ta oma varbad üle läve sai. Ta oleks justkui teadnud, kus, mis on, kuigi oli antud kohas esimene kord. Ta oleks justkui vaimusilmas näinud inimesi ja tegevusi, vestlusi, mõtteid - need olid õhus olemas ja justkui sisenesid iga hingetõmbega... Äärmiselt kummaline kogemus. Ootamatu, ütleks. Esoteerikutel oleks vist nii mõndagi selle elamuse kohta öelda. :)
Katkend tänasest vestlusest sellesinase õhtu kohta:
Elia: "See aurusaun oli ikka väga hea. Mitte niisugune nagu need kuivad soome saunad. Mõnus ja hea oli."
Muuk: "Mhmh. Oli küll. Kuigi ilmselt neljakesi sellele "pingile" istuma ei oleks mahtunud. Siis oleks lits-lits teineteisel küljes olnud."
NAER.
Elia: "Jah, neli litsi saunas."
NAER.
Läheb mööda pool tundi.
Endiselt NAER.

Igatahes, aurusena jõuti tagasi linna ja järgmisele üritusele. Sündmuse piinlikum moment oli Muuki jaoks keegi belglane, kes paistis teadvat kõiki Muuki südamesaladusi ning kuna ta ise (belglane siis) oli piisavalt ebakaine, et neid mitte enda teada hoida, siis vestles ta avalikult nendel teemadel asjakohaste inimestega. Siit järgmine tänase päeva hoiatus: olge purjus peaga vähem avameelsed (raske ülesanne, saame aru). Muusika oli enamiku ajast suisa õudne (Hoveri Koveri ei ole tegelikult kuulatav, eksole!). Tolereeritavaks muutsid asjaolud armastusväärsed inimesed. Seega elamuste summa oli sellegipoolest selgelt positiivne.

Järelkajana publitseeriks midagi niisugust ehk bulletid eelnevast neljast päevast:
rokk, audio orgasm, sõprus, uudishimu, pikad oranzikad juuksed, koit toome ja mikk saar, trepid, roosade litritega top, toompea, kenad jalad, äpardused trükikojas, kehv toit ja hullem muusika, fotogeenilisus - kellel on, kellel pole, kõhnad tüdrukud, mojito, kümneaastane ettekandja, rohetriibulised sokid ja kannalukuga saapad, otsekohesus, ausus, siniste triipudega triiksärk hõõrdumas vastu selga, äratahtmisetunne, särisev hommik, piinlikkus, nööpidega valge polo, ajalehed, punastumine, külm, torn, kõrgusehirm, tuul ja meri, naer, hüpped, kollased kased, Pirita, Ardu tänava Kolja, Pirita, lõhnaõli lõhn ja puhas korridor, puidune põrand, õhk, mis sisenes hinge, rull paberit, alasti õlad, nirisev kondentsvesi mööda klaasi allapoole põrandale mööda varbaid ülespoole silmadesse, uks ei läinud kinni, ootamatu vesi, paanika, kiiruse ületamine, punane mantel, maskuliinsus ja feminiinsus, julgus, risk, teised mõtted, laul, kiirus, laul... elu on huvitav, onju :).

Kaua kaua tagasi...

Suurem kogus fotosid kiop.eu, veel suurem kogus www.kiop.eu/LONDON2007

Enjoy!