Thursday, August 17, 2006

Kaubik ristiti viineriautoks

Ma nüüd NÄGIN kaubikut! Hirmus naljakas oli. Tuuslam istus tuusa näoga oma kaubiku roolis. Kaubik ise oli beež ja suur ja tore. Ja Muuk istus Tuuslami kõrval, oranž kleit seljas ja Be Cooler märgid koti peal. Sõitsime kaubikuga Balti jaamast mööda ja lehvitasime asotsiaalidele. Seejärel läksime kaubikuga Kloostri Aita sööma. Tuuslam sõi kolm kilo liha ära ja Muuki peeti kleidi tõttu rasedaks (!). Selletõttu Muuk liha ei söönud, vaid võttis tagasihoidlikult krevetisalati ja oli sellega õnnelik...

Kallil on kaubik!

Täna on eriti ebakehastuv päev olnud. Ebakehastuv on ta just selle tõttu, et : 1. töö, mida ma olin teinud eelmised kaks suvekuud sai kustutatud ühe persooni käe läbi, kes lihtsalt arvas, et seda pole vaja. Nüüd tuleb see uuesti teha ja kaasata selle tegemise protsessi ka meie lõunanaabreid. Teatavasti on eestlased, lätlased ja leedukad ühesuguse ajukujuga ning koostöö laabub suurepäraselt... mhmh. 2. Minu laptopi kõvaketas otsustas puhkusele minna või siis hankida endale ajutise haigusnähu ning hakata minu faile kustuatama. Lihtsalt iseeneslikult. Lahe. 3. Mul on halvad eelaimdused. Vastik. Aeg-ajalt need tulevad. See on niisugune ebameeldiv etteteadmine, et midagi saab toimuma ja see "miski" ei ole just kõige positiivsem. Nii tore on olla pooleldi saikik.
Nüüd istun ja haldan ennast võõrast masinast ja võõraste programmide kaudu. On ebamugav ja peab harjuma.

**

Tore uudis!
Kallil on kaubik! :))))
Plaan niisugune: kell 1800 teeme värske kaubikuga lõbusõitu, ostame regati jäätist ja lähme kinno mõttetut filmi vaatama.

Wednesday, August 16, 2006

Collisions are a part of every day life, sayd the Muffin or Nothing on a sunny afternoon before lunch....

Tuulsami armsale autole sõitis eile keegi pika nimega prantslane tagant sisse. Tüüp tegeles autoroolis enda rahuldamisega ja ei pannudki tähele, et pisike beež masin tema orgasmile ette jäi (NB: see ei ole fiktsioon! Pika ninaga mees ronis peale õnnetust autost välja, püksivöö ja -lukk lahti, nägu punane, segaduses, ähmi täis.. je suis désolé... je suis désolé...). Tuuslam helistas mulle kell 1720 eile õhtul ja kurtis, et tema autost ei ole suurt midagi järgi, aga ise on OK. Kihutasin talle järgi Peoleo söögikoha ette Pärnu maanteel ja nägin, et auto tagumine osa oli üsna nukker, Tuulsam ise oli üsna segadus-ähm-nukker, kael valutas põrutusest ja üdliselt oli olnud imelik päev. Sõitsime kolmekümnese tunnikiirusega tagasi koju. Aega võttis, aga asja sai. Ja siis tuli külla Tuuslami lapsevanem, keda Muuk varem näinud ei olnud. Tundus ta niisugune eriti suurte silmadega, pikk, blond ja millegipärast fleksibiilne oma keha poolest. Ta oli nagu suur roosa pilv, mis kergelt liikus ja mööda vuhises, õnnetusest ähmi täis, vaatas tütre üle ja rahunes, et kõik liikmed ikka omal kohal on. Tõi kaasa marjakoogi, millest ta ise oli hommikupoole juba ühe tüki võtnud - totralt tore ... Mõne aja pärast kutsusid suured silmad endale Tulika takso, kes Kalamaja asemel Laagrisse sõitis, sest seal oli sarnase nimega tänav ja ilmselt oli sinna lihtsalt mugavam sõita. Lõpuks takso ikkagi tuli ja suured silmad läksin koju. Tuuslam ja Muuk ronisid dushi alla ja siis Scotland Yardi wrapi sööma.
Päev lõppes Kroonika lugemisega voodis ja Muuki kurgu kuristamisega ja Tuuslami kaela inspekteerimisega.. nuuks..
Ja siis tuli öö ja und ei tulnud.
Ja siis tuli hommik ja und oli liiiiga liiga palju...

Monday, August 14, 2006

Mõned pildid rongi teemal








Rabarbarikook

Kell on 1356, Muuk naudib rikkalikku lõunat Jazzi pesulas. Laual on klaas piima, riisiseenepirukas ja rabarberi pirukas. Kuidagi tore on olla, hoolimata sellest, et on esmaspäev ja on nädala algus ja puhkus sai läbi ja probleemid on ja on ja on ja on ja on...
Täna hommikul kannatas Muuk õudusunenäo käes. Kella seitmest kaheksani nägi ta unes kaheminutilist unenägu. Ta oli vanemate kodus ja ärkamas. Kell oli 8:49 kui ta kella vaatas, ise alles voodis. Kell 9 oli kliendiga kohtumine. Jooks vannituppa! Tormav jooks vannituppa! Vannitoas suur segadus, veetsepotist tuli välja igasugust kanalisatsioonisolki. Muuk vajutas siis nupule, mis solgi ära pidi viima. Solk taandus. Aeglaselt ja vaevaliselt. Pulksuv hääl tuli solgi taandumise järgi. Ja solgi all ei pea Muuk silmas inimeste tavalist väljaheidet, vaid pigem roiskvett koos igasuguste veidrate lisanditega nagu vanad nukud, sokid, saapad, jõemuda, surnud kalad ja muu taoline meeldiv kogumus. (* Vahelehõige: meeletult hea rabarbaripirukas on. Mmmm.. mmmmmm. Nagu vanaema tehtud, suus sulav, magus-hapu ja piim sinna peale... Aaaaa kui heaaa... *). Kui see roiskumus oli veetsepotti taandunud, muutus pulksumise hääl aina suuremaks ja suuremaks ja SUUREMAKS ja siis tuli kogu see "asi" sinna potti uuesti tagasi ja ma ei saanudki veetsesse minna. Ja hambaid ei saanud pesta ja juukseid ei saanud pesta ja hommikune meik jäi tegemata, oh õud! Kell oli vahepeal saanud 850. Seega olime selle stsenaariumi jooksul liikunud edasi kõva minut Muuki unenäos. Järgmine vaatamine - kell on endiselt 850, kõik toimetused on endiselt tegemata ja kohtumine algab endiselt kell 9 teises linna otsas. Kui kohutav! Mõtted, mõtted, mõtted Muuki peas.. kujundaja magab alles, kujundaja tuleb üles äratada, talle tuleb järgi ka minna, siis tuleb parkida ja siis tuleb kliendi juurde kohale jõuda, eelarved tuleb kaasa võtta, mõistus tuleb kaasa võtta, kas eelmisel nädalal sai kõik ikka hästi tehtud, kas Muuk on kõikidele asjadele korralikult järele mõelnud, kas, kuidas, miks, kell on 851 ja Muuk on ikka veel vannitoas ja solgi sees... ohh õud! Piiks! Piiks! Piiks! Piiks! Telefon teatas, et kell on 815 hommikul ja vaja tõusta. Muuk ärkas. Silmad olid sissepoole punnis. Jube vaevaline tõus oli. Aga tunduvalt toredam kui unenäos. Veetsees ei olnud ummistus. Hambaid said puhtaks, juuksed ka, maailngud said tehtud... ja kõik tundus justkui hea. Muuk jõudis tööle hämmastavalt vara, kell 903 ja nüüd istub ta Jazzi pesulas ja sööb rabarberikooki, mis on endiselt hea.
Nüüd üritab ta koogi lõpuni süüa, enne kui auto pestud saab...