Rabarbarikook

Kell on 1356, Muuk naudib rikkalikku lõunat Jazzi pesulas. Laual on klaas piima, riisiseenepirukas ja rabarberi pirukas. Kuidagi tore on olla, hoolimata sellest, et on esmaspäev ja on nädala algus ja puhkus sai läbi ja probleemid on ja on ja on ja on ja on...
Täna hommikul kannatas Muuk õudusunenäo käes. Kella seitmest kaheksani nägi ta unes kaheminutilist unenägu. Ta oli vanemate kodus ja ärkamas. Kell oli 8:49 kui ta kella vaatas, ise alles voodis. Kell 9 oli kliendiga kohtumine. Jooks vannituppa! Tormav jooks vannituppa! Vannitoas suur segadus, veetsepotist tuli välja igasugust kanalisatsioonisolki. Muuk vajutas siis nupule, mis solgi ära pidi viima. Solk taandus. Aeglaselt ja vaevaliselt. Pulksuv hääl tuli solgi taandumise järgi. Ja solgi all ei pea Muuk silmas inimeste tavalist väljaheidet, vaid pigem roiskvett koos igasuguste veidrate lisanditega nagu vanad nukud, sokid, saapad, jõemuda, surnud kalad ja muu taoline meeldiv kogumus. (* Vahelehõige: meeletult hea rabarbaripirukas on. Mmmm.. mmmmmm. Nagu vanaema tehtud, suus sulav, magus-hapu ja piim sinna peale... Aaaaa kui heaaa... *). Kui see roiskumus oli veetsepotti taandunud, muutus pulksumise hääl aina suuremaks ja suuremaks ja SUUREMAKS ja siis tuli kogu see "asi" sinna potti uuesti tagasi ja ma ei saanudki veetsesse minna. Ja hambaid ei saanud pesta ja juukseid ei saanud pesta ja hommikune meik jäi tegemata, oh õud! Kell oli vahepeal saanud 850. Seega olime selle stsenaariumi jooksul liikunud edasi kõva minut Muuki unenäos. Järgmine vaatamine - kell on endiselt 850, kõik toimetused on endiselt tegemata ja kohtumine algab endiselt kell 9 teises linna otsas. Kui kohutav! Mõtted, mõtted, mõtted Muuki peas.. kujundaja magab alles, kujundaja tuleb üles äratada, talle tuleb järgi ka minna, siis tuleb parkida ja siis tuleb kliendi juurde kohale jõuda, eelarved tuleb kaasa võtta, mõistus tuleb kaasa võtta, kas eelmisel nädalal sai kõik ikka hästi tehtud, kas Muuk on kõikidele asjadele korralikult järele mõelnud, kas, kuidas, miks, kell on 851 ja Muuk on ikka veel vannitoas ja solgi sees... ohh õud! Piiks! Piiks! Piiks! Piiks! Telefon teatas, et kell on 815 hommikul ja vaja tõusta. Muuk ärkas. Silmad olid sissepoole punnis. Jube vaevaline tõus oli. Aga tunduvalt toredam kui unenäos. Veetsees ei olnud ummistus. Hambaid said puhtaks, juuksed ka, maailngud said tehtud... ja kõik tundus justkui hea. Muuk jõudis tööle hämmastavalt vara, kell 903 ja nüüd istub ta Jazzi pesulas ja sööb rabarberikooki, mis on endiselt hea.
Nüüd üritab ta koogi lõpuni süüa, enne kui auto pestud saab...