Tuuslam ähkis eile Kalamaja uksest sisse ja tõi endaga kaasa kolm kilo puhast vaalaliha. Hea küll, vaal see anatoomiliselt ei olnud, oli hoopis lõhekala ja külmsuitsu lõhekala, mis oli kuldse põhjaga pakendisse vaakumdatud ja ootab nüüd külmkapis söömist. Võiks isegi öelda, et terve külmkapp on jõudsalt seda kala täis ja Muuk ei tea, kuhu see küll ära mahutada või kellele ära sööta. Tuuslamile tuleb kaladieet teha ja Muuk järgmise nädala neljapäevast alates lihtsalt ei söö (skalpellid teevad oma töö).
Täna on tihe päev, hetke pärast sööstab Muuk koosistumisele, kus kannab ette oma 111 slaidi ja siis tuleb hiphopstaar ja viib Muuki kooki sööma ja siis tuleb õhtu ja võibolla juuakse kokteili (see viimane on veel lahtine, sest Politoloog ei ole endast märku andnud) ja siis tuleb ööeelne uni ja siis tuleb päris öö ja päris uni. Hommikul vaja suur sinine puhtaks pesta ja viiesajakroonine kümnekroonisteks lahti vahetada ja Kiilis käia, kus kesmine ahv filmib taimefilmi ja siis kuhugile vikipalu tagumistesse otsesse sattuda, et oma minevikuga kohtuda. Minevikuga kohtumine kestab ehk isegi pühapäeva pärastlõunani ... on palju, millele ei ole palju aega mõelnud ja on mitu, keda pole palju aega näinud.
Friday, September 15, 2006
Thursday, September 14, 2006
Täna teeme kooki ja homme teeme kooki, kooki teeme ka ülehomme
Prisma on ikka üks kole koht. Roheline ja kole. Muuk üldiselt väldib igasuguseid Prismasid ja eelistab erisuguseid Selvereid. Täna viis ta tee siiski rohelisse kauplusesse, sest vaja oli muuhulgas minna ka Rocca Al Mare keskuses asuvasse Lee Cooper poodi ja sealt endale roosa, valgete mummudega ja musta pitsiäärega kliet saada. Seda kleiti ihaldas Muuki hing juba kaks kuud. Maksis vaid 345 krooni. See klient on nüüd uus kodukliet ja uus pannkoogi küpsetamise kleit ja ka praegusel hetkel on see Muukil kenasti seljas :). Tore :).
Igatahes. Prismad. Esiteks: roheline ei ole üldse mingisuguse iseendast lugupidava toidupoe värv. Teiseks: miks, oh miks peab selles poes olema nii mõttetult suur pudukaupade osakond. Mingisugused pluusid ja meeter korda meeter aluspüksid - no komu nada?! Kolmandaks: Prismad, nii palju, kui Muuk on sinna sattunud, on räpased ja liiga suured. Sinna ei saa lihtsalt mune tooma minna, sest ühe munapaki saamiseks tuleb enne 2km kõndida ja siis samapalju kassas seista. Neljadaks, ei ole Muukil väga suurt respekti Prisma köögi vastu. Sellega seostub kuidagi kuivanud ja rasvast nõretav kanakints. Viiendaks: nii halba reklaami ei ole lihtsalt võimalik teha. Hea küll, 99% sellest tuleb Soomest ja vaesel eestlasel on kohustus seda adapteerida, aga ikkagi... No ON kehv. Pole midagi muud öelda.
Aga Selver on sümpaatne ja puhas ja punane. Tore. Eriti viimane teleklipp on tore, milles meesterahvas kuskil jõekäärul ostukäruga kala püüab.
Ja turg on tore. Eriti südasuvel, eriti siis, kui on tomatit ja kurki vaja :).
Igatahes. Prismad. Esiteks: roheline ei ole üldse mingisuguse iseendast lugupidava toidupoe värv. Teiseks: miks, oh miks peab selles poes olema nii mõttetult suur pudukaupade osakond. Mingisugused pluusid ja meeter korda meeter aluspüksid - no komu nada?! Kolmandaks: Prismad, nii palju, kui Muuk on sinna sattunud, on räpased ja liiga suured. Sinna ei saa lihtsalt mune tooma minna, sest ühe munapaki saamiseks tuleb enne 2km kõndida ja siis samapalju kassas seista. Neljadaks, ei ole Muukil väga suurt respekti Prisma köögi vastu. Sellega seostub kuidagi kuivanud ja rasvast nõretav kanakints. Viiendaks: nii halba reklaami ei ole lihtsalt võimalik teha. Hea küll, 99% sellest tuleb Soomest ja vaesel eestlasel on kohustus seda adapteerida, aga ikkagi... No ON kehv. Pole midagi muud öelda.
Aga Selver on sümpaatne ja puhas ja punane. Tore. Eriti viimane teleklipp on tore, milles meesterahvas kuskil jõekäärul ostukäruga kala püüab.
Ja turg on tore. Eriti südasuvel, eriti siis, kui on tomatit ja kurki vaja :).
Neljapäevased salmid
Muuk mõtles eile õilsalt, et jõuab täna varem tööle ja hakkab juba varakult gigantpersentatsiooni tegema. Kell 814 tegi ta silmad lahti ja mõtles, et magaks veel pisut. Kell 833 sõi ta cornflakes´e. Ja revideeris taas kord üle külmkapi sisu.
1. Piim
2. Kuivanud küüslauk
3. 30gr sinihallitusjuustu
4. 6 jogurtit
5. coca cola
6. ei ainumastki siidrit
7. ei ainumastki õlut
8. frustratsioon selle pihta, et külmas kapis ei ole ainumastki õlut ja siidrit
9. gigagreip ja armastus kolme apelsini vastu
Nii. Veinikapp. Endiselt oli seal alles üks eriti kallis Itaaliamaalt toodud vein. See maksis juba Itaaliamaal ca 800 Eesti krooni. Muuk isegi ei tea, missuguseks puhuks ta seda veini hoiab. Võibolla tuleb lihtsal Teisipäev ja siis avame korgi. Võibolla... Tegelikult tõi Muuk siis Milaanolinnast kaks kallist veini, ühe endale ja teise Tuuslamile kingituseks. Aga siis tuli Soolaleib töökaaslastega ning purjus peaga tegi keegi AD Tuuslami veinipudeli omal algatusel lahti. Muuk oli sell ajal WCs kui pauk käis. Pudel joodi ära. Muuk ei saanud lonksugi. Alles hommikul, läbu koristades, panid Kalamaja elanikud tähele, et üks pudel kallist veini on hävinenud. Muuk oli siis kuri. Eelkõige iseenda pihta, et ta oli lasknud Tuuslami veinil kellegi sooltest läbi joosta. Ja sellest ajast saati on neid üks kallis vein. See asub veiniriiuli ülemises ruudukestega osas kõige paremal pool. Ilus, suure nõgususega pudel on. Punane vein. Eriti külmadeks talveõhtuteks. Koos ahju ja seksiga...
Niisiis. Olnud mõelnud kõige selle peale ja söönud ära klaasitäie helbeid koos hommikutelevisiooniga, läks Muuk tööle. Jõudis tema kontorisse kell enne poolt kümmet ja asus gigantpersentatsiooni tegema. Läks aega kuni kella üheni ja valmus 111 slaidine üllitis. Tore. Muuk oli rahul. Homme on ettekanne direktorite offisis Estonia vastas. Muuk läheb kohale.
Täna oli ka taas üks erakordne võimalus lõunastada Mademoiselle kohvikus. Päevasupp: koorene lõhesupp. Pigem oli küll tegemist koorese lõhekardulapudruga. Aga, üsna hea oli. Muuk sai isegi Ekspressi lugeda. Täna oli seal artikkel selle kohta, kuidas kanepi suitsetamine soodustab vaimuhaiguste tekkimist ja kuidas need inimesed, kellel on VAT/VAT geen ei ole ohus ja kellel on MET/MET geen on ohus (Muuk ei anna pead hetkel, et need lühendid päris õiged on... mäluprobleemid). Igatahes, kanepisuitsetamine soodustab skisofreenia tekkimist. Ja siis rääkis Rüütel ja rääkis Rüütel ja rääkis Ilves.
Kell 1648 on üsna hea olla seal, kus Muuk hetkel on. Tundub, et tänase päeva paanikad on läbi. Tundub, et pilve tagant kõõritab päike, tundub, et maailm on suur ja Muuk on väike.... Mina olen pisi-pisi, ära minult salmi küsi ....
1. Piim
2. Kuivanud küüslauk
3. 30gr sinihallitusjuustu
4. 6 jogurtit
5. coca cola
6. ei ainumastki siidrit
7. ei ainumastki õlut
8. frustratsioon selle pihta, et külmas kapis ei ole ainumastki õlut ja siidrit
9. gigagreip ja armastus kolme apelsini vastu
Nii. Veinikapp. Endiselt oli seal alles üks eriti kallis Itaaliamaalt toodud vein. See maksis juba Itaaliamaal ca 800 Eesti krooni. Muuk isegi ei tea, missuguseks puhuks ta seda veini hoiab. Võibolla tuleb lihtsal Teisipäev ja siis avame korgi. Võibolla... Tegelikult tõi Muuk siis Milaanolinnast kaks kallist veini, ühe endale ja teise Tuuslamile kingituseks. Aga siis tuli Soolaleib töökaaslastega ning purjus peaga tegi keegi AD Tuuslami veinipudeli omal algatusel lahti. Muuk oli sell ajal WCs kui pauk käis. Pudel joodi ära. Muuk ei saanud lonksugi. Alles hommikul, läbu koristades, panid Kalamaja elanikud tähele, et üks pudel kallist veini on hävinenud. Muuk oli siis kuri. Eelkõige iseenda pihta, et ta oli lasknud Tuuslami veinil kellegi sooltest läbi joosta. Ja sellest ajast saati on neid üks kallis vein. See asub veiniriiuli ülemises ruudukestega osas kõige paremal pool. Ilus, suure nõgususega pudel on. Punane vein. Eriti külmadeks talveõhtuteks. Koos ahju ja seksiga...
Niisiis. Olnud mõelnud kõige selle peale ja söönud ära klaasitäie helbeid koos hommikutelevisiooniga, läks Muuk tööle. Jõudis tema kontorisse kell enne poolt kümmet ja asus gigantpersentatsiooni tegema. Läks aega kuni kella üheni ja valmus 111 slaidine üllitis. Tore. Muuk oli rahul. Homme on ettekanne direktorite offisis Estonia vastas. Muuk läheb kohale.
Täna oli ka taas üks erakordne võimalus lõunastada Mademoiselle kohvikus. Päevasupp: koorene lõhesupp. Pigem oli küll tegemist koorese lõhekardulapudruga. Aga, üsna hea oli. Muuk sai isegi Ekspressi lugeda. Täna oli seal artikkel selle kohta, kuidas kanepi suitsetamine soodustab vaimuhaiguste tekkimist ja kuidas need inimesed, kellel on VAT/VAT geen ei ole ohus ja kellel on MET/MET geen on ohus (Muuk ei anna pead hetkel, et need lühendid päris õiged on... mäluprobleemid). Igatahes, kanepisuitsetamine soodustab skisofreenia tekkimist. Ja siis rääkis Rüütel ja rääkis Rüütel ja rääkis Ilves.
Kell 1648 on üsna hea olla seal, kus Muuk hetkel on. Tundub, et tänase päeva paanikad on läbi. Tundub, et pilve tagant kõõritab päike, tundub, et maailm on suur ja Muuk on väike.... Mina olen pisi-pisi, ära minult salmi küsi ....
Wednesday, September 13, 2006
Pingviinide marss
Muuk juba peaaegu magab. Kell on 2314 ja ta MAGAB. Niisugune tunne, et kui lõuga käega pisut toetada, siis hakkab "lennuk" tulema nagu Tuuslami parimate unenägude ajal. Tal on jalas punasetriibulised vanaisapüksid ja lillad sokid, seljs pitside ja nööpidega valge pluusi, juuksed on karmi puntrasse eest ära aetud ja nägu on kaame. Karm päev. Väga karm päev. Hommik oli kui reaktiivlennuk, mis lõppes lõunastamisega VS Cafe`s. Muuk sõi mingisugust singi-juustu saia. Väga ebakarakterlik. Peale sinki ja juustu uuesti hullumajja ja siis kell neli tegi punkar presentatsiooni. Rääkis sellest, kuidas ideid tapetakse ja kes täpselt neid tapavad. Jäi meelde niisugune seik, et kõige olulisemad ideede tapjad on suurkorporatsioonid. Siis sõime kohupiimakooki ja jõime punast veini peale. Ja Muuk pidi asju trükki saatma ja närvitses ja leemendas ja hingeldas mööda treppe joosta üles-alla-üles. Vahter helistas ja ütles, et ostab kaabli ja klapid ära. Jõudis Kalamajja kell 8 ja hakkas möllama. Vahter nimelt on IT abi. Ja Muuki arvutisse oli vaja lugupeetud wifi sisse lubada. Tuli välja, et wifi kaart oli umbes omadega ja selle tõttu jäigi wifi kutsumata. Või siis nagu ületarbimistsoodustavas asutuses viiekümneaastane Vunts ütles: "Noh! See wifi on teil ju õhus! Mis vahet sellel on kui mina need juhtmed seinast lahti võtan. Ma ju ainult tolmu tahtsin pühkida!"
Tuuslam sööb banaani. Vaatab Muuki praegu dushiroosa näoga... Tuletab meelde eile öösel aset leidnud keskustelu...
Tuuslam kell 00:30 teisipäeva öösel: "Muuk, ma tean, et Sa käisid selle karbi kallal?"
Muuk: "Mhhhh...?"
Tuuslam: "Mul on asitõendeid!"
Muuk: "Phhhh! Mis asitõendeid! Ei ole sul mingisuguseid asitõendeid."
Muuk hakkab närviliseks muutuma. Uni taandub. Ninasõõrmed punguvad. Mõte on juba peaaegu erk.
Muuk: "Khmm... mis asitõendid sul siis on?"
Tuuslam irvitab: "No, on. Usu mind."
Muuk: "Sa ei ole normaalne."
Tuuslam pika naeru keskel: "Karbis olid asjad teistpidi."
Muuk kohmetub: "Eee... mismoodi teistpidi. Nad ju käivadki nii pidi.... Ei käi või....?"
Tuuslam paugub naerda....
Muuk virutab Tuuslamit padjaga ja naerab kaasa...
Tuuslam on jobu ja Muuk on paljastatud.
*Vahelehõige*
Kalamajas on teadlikult tõestatud, et inimene näeb unes ette, mis temaga tulevikus juhtuma hakkab. Empiirilise uuringu läbiviijad on lugupeetud Kalamaja elanikud Muuk ja Tuuslam. Eriti tooksin siinkohal esile Muuki põhjalikku investigatsiooni, mis on kestnud juba aastakümneid.
Muuk annab kommentaari: "Jajah. Olen mina juba lapsest saati kohanud n.n de javu momente ehk siis viie minuti kestel tean ma täpselt, mis minuga juhtub, mida keegi inimene ütleb, mis valguses ja värvis. Ainuke seletusviis sellele on see, et ilmselt näen ma unes ette neidsamu sündmusi, aga ise antud unenägu hommikul ärgates lihtsalt ei mäleta. Unenägu meenub siis, kui ette nähtud sündmus juhtuma hakkab."
Paranormaalne.
Tuuslam sööb banaani. Vaatab Muuki praegu dushiroosa näoga... Tuletab meelde eile öösel aset leidnud keskustelu...
Tuuslam kell 00:30 teisipäeva öösel: "Muuk, ma tean, et Sa käisid selle karbi kallal?"
Muuk: "Mhhhh...?"
Tuuslam: "Mul on asitõendeid!"
Muuk: "Phhhh! Mis asitõendeid! Ei ole sul mingisuguseid asitõendeid."
Muuk hakkab närviliseks muutuma. Uni taandub. Ninasõõrmed punguvad. Mõte on juba peaaegu erk.
Muuk: "Khmm... mis asitõendid sul siis on?"
Tuuslam irvitab: "No, on. Usu mind."
Muuk: "Sa ei ole normaalne."
Tuuslam pika naeru keskel: "Karbis olid asjad teistpidi."
Muuk kohmetub: "Eee... mismoodi teistpidi. Nad ju käivadki nii pidi.... Ei käi või....?"
Tuuslam paugub naerda....
Muuk virutab Tuuslamit padjaga ja naerab kaasa...
Tuuslam on jobu ja Muuk on paljastatud.
*Vahelehõige*
Kalamajas on teadlikult tõestatud, et inimene näeb unes ette, mis temaga tulevikus juhtuma hakkab. Empiirilise uuringu läbiviijad on lugupeetud Kalamaja elanikud Muuk ja Tuuslam. Eriti tooksin siinkohal esile Muuki põhjalikku investigatsiooni, mis on kestnud juba aastakümneid.
Muuk annab kommentaari: "Jajah. Olen mina juba lapsest saati kohanud n.n de javu momente ehk siis viie minuti kestel tean ma täpselt, mis minuga juhtub, mida keegi inimene ütleb, mis valguses ja värvis. Ainuke seletusviis sellele on see, et ilmselt näen ma unes ette neidsamu sündmusi, aga ise antud unenägu hommikul ärgates lihtsalt ei mäleta. Unenägu meenub siis, kui ette nähtud sündmus juhtuma hakkab."
Paranormaalne.
Tuesday, September 12, 2006
1710
Roheline tühi likööripudel, selle peal joonistused, üks külge kleebitud, teine laua peal lamamas, Aura virsiku-apelsini mahl, eelmise-nädalane, varsti plahvatab, tühi koorelikööri pudel, kaelas kaelarääkijad, veel üks pakk mahla, eelmisekuune, tühi Vana Tallinna pudel, kaelas koorelikööri kaelarääkijad, viski lauakaart, aprilli kuu ekspressid, lauakalender ringiga 21. septembri ümber, kõrvaklapid, hunnik paberied... Printer, selle kõrval istub roosa pluusi ja lipsuga ja prillidega direktor, muhe tegelane, psühholoog oma hariduselt, naerab palju, võtab vabalt... Eemal laua taga, naisterahvas, enne säravat kolmekümnedat, sale, kena, teksapükstes, koketeeriv... Eemal teise laua taga, naisterahvas, enne kolmekümnendat, punapea, teravate silmadega, kõrval laua taga, blondiin, surnud hiir peos, neljakandilised päikeseprillid ninal... Kohe kõrval puuslik, meesterahvas, ketsides, linastes pükstes, räägib telefoniga. Ruum on piklik, suurte akendegal rongitee ääres. See on tõukude paradiis septembrikuu kaheteistkümnendal kuupäeval kell 17:10.
Koju, koju, koju...
Ei! Tegelikult ei taha Muuk praegu koju minna. Kodus on voodi, vastik voodi, kus eile oli paha, paha, paha. Pea valutas ja süda oli paha ja unes ta nägi üheksa tundi järjest MANDLEID! Suuri, ahviajulisi mandleid, mis pungitasid ennast kõikvõimalikest aukudest välja. Ta nägi unes, et ta oli väike ja ruudukujuline Muuk, kes vaatas ennast peeglist tumedal taustal, ta nägu oli sinkjas sinine. Ta kergitas lõuga peegli ees ja lõua all oli kaks kanamuna. Nagu mumps. Vastik unenägu. Vastik ja tüütu teema. Ei saa üle ega ümber.
Endiselt ootame amnestiapäeva.
Nüüd juba kannatamatult.
Palavikuliselt.
Iiveldades.
Endiselt ootame amnestiapäeva.
Nüüd juba kannatamatult.
Palavikuliselt.
Iiveldades.
Uus hümn
Muuk, esmaspäeva hommikul telefonikõnes Tuuslamile vaiksel ja sosistaval häälel, kavalal toonil: "Koju, koju, koju... Kodus on voodi, voodi peal on lina, lina peal on tekk, teki all on keha .... keha tahab liha... Koju, koju, koju ... Kodus on voodi, voodi peal on lina, lina peal on tekk, teki all on keha... Keha tahab... koju, koju, koju..."
Tuuslam naerab ja sosistab kaasa.
Kaanon tekib.
Naer.
Tuuslam naerab ja sosistab kaasa.
Kaanon tekib.
Naer.
Sunday, September 10, 2006
Subscribe to:
Posts (Atom)
