Friday, December 01, 2006

Peaagu tsensuurivaba

Tuuslami ja Muuki veetsees on põrandaküte. Seal on ka oranzhid ja rohelised ja tumesinised kahhelplaadid, dushiiosa ja veetsee osa. Seal oli kunagi kolmeaastane mädanik, mille eelmise korteriomaniku alumised naabrid avastasid (vihje: vett kallas ojadena alla) ja millest ka Muukile väga peenetundeliselt teavitati kui ta oma elu esimest pikka dushi uues kodus võttis (vihje: allkorruse Aivar tuli rusikatega üles ust taguma ja karjuma, et no nüüd on küll Ülemiste all korrusel lahti; Muuk muidugi ei saanud aru, mida ta täpselt silmas pidas ja karjus vastu, et ta ei saa hetkel Aivari probleeme lahendada, sest ta on parasjagu alasti ja niisuguses olukus ust ei ava). Mädanik sai likvideeritud enne kurikuulsat Londonimaa reisi peaaegu aasta tagasi jaanuaris. Muuk käis elus esimest korda ehituspoes ja otsis vetoniiti. Oli raske. Ehituspoe tädid olid kurjad. Muuk sai trauma. Aga põrand sai terveks. Seda viimast loomulikult tänu Tuuslamile ja ehk pisut ka tehnikaülikoolile, mis inimestele niivõrd tänuväärseid teadmisi õpetab. Ja muidugi tänu ka pr Vahterile, kes peale südaööd mädanikulammutustöödele appi tuli. Peale mädanikumälestuse on selles veetsees ka huultejälgede mälestus. Muuk kaunistas veetse kahhelplaatidest seinu umbes seitse aastat vana tumepunase huulepulga jälgedega. Üks nendest on siiamaani alles. See ei tule maha. Peale huulejälgede on seal ka auru ja veini ja foto ja .... mälestused. Võib isegi mõelda, et Muuki ja Tuuslami veetsee murdkriips dush on üks eriti seksikas koht: seal on vaade kööki, värvilised plaadid, aur, vein, seks ja foto.
Mõeldes kõikidele nendele mälestustele, täna kell 00:03...
Muuk: "Tuuslam, veetsees lõhnab täna imelikult."
Tuuslam: "Jah. Sul on täiesti õigus."
Muuk: "Kuidagi ... kirjeldamatult imelikult."
Tuuslam: "Mhmh. Mul kukkus veetsee-vahu-rull sinna alla... vee sisse..."
Muuk: "Eeee... sinna päris sisse?"
Tuuslam: "Mhmh. Ja ma läksin sellele sinna järgi.... Ja kujutad ette: vesi seal sees oli tulikuum!"
Muuk: "Appi!"
Tuuslam: "Põrandaküte on meie veetsevee keema ajanud!"
Muuk: "**** keeb!"
Tuuslam: "Ja kuidas veel!"

Monday, November 27, 2006

Ühel kenal pühapäeval. Endine kodu.










Töö teki all

Mida teha kui on pühapäeva öö vastu esmaspäeva ja magada ei saa? Olen lamanud voodis umbes 40 minutit täiesti tulutult. Pea on mõtteid täis... äratus kell 7, tööle, inimestele tööd kätte, koosolekule, teisele koosolekule, kolmandale koosolekule, istungid, istungid, istungid, ilmselt ei jõua ma homme midagi lõunaks süüa, ilmselt algab ajaarvamine hetkest umbes pool seitse õhtul, siis kui pea valutab, asju on korda saadetud, süda on paha ja ka siis kell pool seitse on vaja poodi minna ja sealt rootsimaale vana tallinnat kaasa osta, sest teisipäeval on trenn ja kolmapäeval on koolitus ja neljapäeval on koolitus ja reedel on juba minna vaja. Süsteem ja programm, programm ja süsteem, mõelda ei jõua, kui.. siis ainult pühapäeva öösiti. Igasugused mõtted röövivad une ja rahu. Inimene lamab voodis, teki all ja mõtleb. Mõtleb, filmist mis just on nähtud, mõtleb reedeõhtusest üritusest, milles saavutati täiesti ebaadekvaatne seisund ja mille tõttu veel siiamaani piinlik on, mõtleb seksist, mõtleb lõhnadest ja kloorist, mis päeval ujulas oli ja silma tungis, mõtleb eile öösel nähtud unenäost ja lapsevanematest, sõpradest ja sellest, et aafrika köögis oli üsna hea söök, mõtleb tulevikust ja tööst ja suvest ja reisist, mõtleb fotost, mõtleb rootsimaast, mõtleb sellest, et janu on, aga ei viitsi midagi jooma minna, pealegi, vist ei olegi midagi juua, mõtleb lokkidest, mõtleb oktoobri kuust kahetuhande viiendal aastal... mõtleb, segamini ja pikalt, minooris ja mazhooris...