Monday, May 21, 2007

NV lx ki:resti

It`s just another manic Monday.... heeeieee... wish it was Sunday.... heeeheee.... that`s my funday. But it`s just another manic Monday.
Esmaspäev algas sellega, et kooslus Muuk-Tuuslam vaatasid eile peale südaööd "Müümise kunsti". Ebalev film. Mitte, et ta halvasti tehtud oleks, aga piinlik vaadata. Piinlik nende karakterite tõttu. Piinlik selle ajupesu tõttu, mida see film portreteeris. Kui see oli ka filmitegijate eesmärk, siis on kõik hästi läinud.
Reedel oli see tore päev, mil sai Vahteri prouaga jalgratast väänatud. Kohtumispaik Kalamaja. Marsruut Kalamaja-Kopli-Paljassaare sadam-Paljassaare linnukaitse ala. Tohutult ilus oli seal. Täiuslik idüll. Linnud, loojuv päike, roosa, kollane ja sile. Kiviklibu ja radar. Mõnusalt soe tuul. Hea, hea, heaaa. Terve Kopli poolsaar on tegelikult vanu sõjaväe barakke täis, traataeda, mingisugused mahajäätud hooned ja muud säärast. Aga sellegipoolest tegi tärkav loodus kogu inimkoledusele ära ja see oli peaaegu, et märkamatu. Ilus, ilus.
Laupäeval toimus pereinimeste, satelliitide ja väänikute kogunemine. Üheks taolise ürituse põhjuseks oli pisike ime, kes suure seltskonna juuresolekust häirituna pisu lärmi tegi ja oma ema veidi õnnetusse ja ehk pisut melanhoolsesse kahekesiolemisse surus. Iga laps on ime. Ja iga kord on kummaline aduda seda, et ühest pisikesest inimesest tuleb välja teine veel pisem inimene, kes hakkab oma elu elama, kes hakkab mõtlema ja olema ja armuma ja vihastuma. Elust sünnib elu. Ja elust sünnib ilu. Kummastav on alati ka see, et uue lapse kodu on uue lapse lõhna täis. Seda lõhna on tunda juba korridoris. See on magus ja värske ja uus ja hea.
Igatahes, laps oli Jüri Naela näoga ja sellest hoolimata imekena. Loodan, et lapse isa siinkohal ei pahanda... Kusjuures lähemal vaatamisel sai Muukile selgeks, et ka lapse isa on Jüri Naela näeoga. Ainult, et laiem versioon sellest. Sealt siis seletus kõigele.
Laupäeva õhtu tõi endaga kaasa suuremat sorti kohvi joomise ja kassi väntsutamise. Samuti suuremat sorti une kuni pühapäeva hommikuni.
Ja pühapäev on ju alati olnud niisugune päev, et minnakse loomaaeda. Muuk käis ka. Koos teiste põnnidega. Ja Jaapani turist oli ka kaasas. Räägiti surnud kanadest, ahvidest ja sellest, miks jäätis magus on.
Varsti ilmub nähtavale reportaaž pildis.
Seniks, kannatust.

No comments: