Kolmapäev

Ja mõnikord on tunne, et lõpuks läheb kõik hästi. Ilmselt on selleks vaja mingisugust elutempot, et hingata ja mõelda ja tunda. Midagi, mis elekrit annaks. Vastasel korral on inimene nagu tasane tiik keset põldu, tuul ei liigu, uut vett ei tule juurde, rohi, kasvav rohi, rohi, aeglus, ebaselgus, eba, eba, eba... Ja lõpuks ei olegi midagi alles. On vaid kest, kes teab ja arvab, aga ei tunne midagi.
Ja ükskord on ikkagi tunne, et tore on olla. Ja tore on tunda teisi inimesi, kes samamoodi arvavad.
Ja teinekord inimene elab unenägudes. Tunneb, naerab ja kallistab. Suunab oma und sinna, kuhu tahab. Rändab pool maailma läbi.
Teekond lõppeb hommikul kell kaheksa.
Mats-mats.....prauhhhh!

***

Täna otsis Muuk Madonna Ray of Light albumit. Mitte kuskil ei ole. Mitte kuskil. Põletas tema oma poolkulunud kontskingadega mööda Kristiine keskust joosta. Kolmes poes käis. Taeva ja perse sai, valgusekiirt ei saanud. Ebahuvitav. Ja enne meeletut plaadisosturallit käis ta Safranis krevetisalatit söömas. Täitsa OK koht. Hinnad on OK. Toit on väga värske ja selletõttu ka väga hea. Asukoht: Mustamäe tee ja Kadaka tee rist, Auris (vist oli) autopoe juures. Sealsamas, kus Rehviekspert ja muud loomad asuvad. Tuuslam kirjutas Quashai (vist nii) autole kirja. Esimene samm suhte alustamiseks on tehtud. Tuuslam saab ka kuni aastani 2012 teaduri tööga jätkata. Ja varsti võiks minna Berliini ja peale Berliini võiks minna Londonisse ja peale Londonit võiks minna Pariisi. Kas pole tore? :) Viimasel ajal on Berliin kuidagi eriti pähe ennast sättinud. Muuk mõtleb temast tihti. Näeb öösiti unes. Näeb päeval ilmsi. Imelik. Kummaline, ajutine armastus. Ilmselt on selle asjaga nii, et kui kunagi ära saab käidud, siis on armastus läbi. Aga mine sa tea...
Muuk on alustanud oma elus ka eriti tervisliku perioodiga: ta käib REGULAARSELT kaks korda nädalas kaks tundi järjest (!) rattatrennis. Tänaseks on käidud ÜKS KORD! Palju õnne! ;)