Mis on lahti sellega, et igakord, kui väljas on niisugune sombune ja äikeseline ilm tuleb Muukil peavalu!? Prrrrr! Vastik. Tavaliselt räägivad vanema versiooni inimesed, et nendel reuma ja muud pisikud sompus ilmadega välja löövad.... Prrr! Prrr! Või on asi keskkonnas? Või on asi milleski muus?
Raamatuid tahaks lugeda. Viimati luges Muuk Aimeed ja Jaaguari. Üsna mõnus lugemine oli. Omamoodi ajalooline kroonika II maailmasõja aegsest Saksamaast. Ajalugu on üldse üks huvitav fenomen. Põnev on vaielda inimestega, kes sellest midagi mäletavad ja teavad. See on umbes sama nagu kirjandusega: kas Raskolnikovi tegu oli õigustatud või mitte? Miks ta tegi seda, mida tegi? Põnev, põnev. Muuki oli omal ajal õnnistatud sellega, et tal oli eriti karm emakeele ja kirjanduse õpetaja. Ajalugu jääb teda mäletama. Paljud lapsed jäävad teda mäletama. Muuk luges läbi absoluutselt kogu kohustusliku kirjanduse ja seda ei olnud vähe. Üks suvi tuli kokku 14 raamatut. Ja siis ta muud ei teinudki kui luges ja luges ja luges. Läks randa ja luges seal. Oli kodus ja luges. Lugemine on nagu sukeldumine. Hüppad tundmatusse vette ja mida sügavamale lähed, seda põnevamaks elu muutub.
Härra Tuuslam lubas Muuki täna kinno viia. :)
Ja enne seda õhtustama ka.
Niisugune ongi elu. ;)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment