Tuesday, January 29, 2008

OP

Eile,28. jaanuaril,toimus preili Vahteril kaua kardetud põlveoperatsioon. Vaene Vahter oli sunnitud murdma oma sisse sätitud rutiini. Ta tõusis üles kell 07:00 hommikul, mitte kell 12:15 "hommikul", tal ei olnud lubatud tarbida oma tavapärast ühte liitrit ananassimahla, kolme tassi kohvi ja mõnusat mõnglit. Ainuke lohutus, mis preili Vahterile alles jäeti oli aohommikune suits, varahommikune suits, hilishommikune suits, ennelõunane suits ja veel kuus suitsu nende suitsude vahel. Vahter tunnistas, et oli närvis. Ta oli närvis olnud juba kuid. Kabuhirmus mõelnud kangide, tangide ja narkoosi peale. Kirjutanud valmis oma testamendi, koristanud toad, kastnud lilled, ostnud uue viiekümnekilogrammise teleka, et see postuumselt kõige kallimatele pärandada, parandanud ära jooksva tualettpoti, hõõrunud läikima perekonnahõbeda ning istunud viimse kohtupäevaeel vagusi oranzhil diivanikattel ning tõdenud, et elu on siiski kadestamisväärselt kaunis kõikide oma tõusude, mõõnade, valude, rõõmude, pettumuste ja joovastustega.
Operatsioon algas kell 12:00. Vahter oli täis poogitud erineva kangusastmega ravimeid. Tangid ja kangid võeti välja. Kahe tunni möödudes sai Vahteri põlv uued lihased, Vahter tellis seltskonnalt peale katsumuse lõppu kolm Baltika õlut, Maalehe ja paki kopraonu hambapastat. Paar hetke peale oppi kärutas ta ennast suitsule. Suitsu tehes tõdes ta, et see oligi olnud väga hea mõte kannatada suitsujärgset iiveldushoogu ja kopsukrampe. Tundide pärast saabus kohvi, vaarika- mascarpone kook ja neli inimest. Hõivati trepid ja täheldati kenade medõdede klastrilist kogunemist Tallinna Keskhaiglas. Vahter masseeriti nii kaugele, et ta lubas suitsetamist vähendada. Samuti võeti talt hilinenud uue aasta lubadus, et kunagi enam ei võta ta kanüüli veenist enne ise välja, kui füsioloogiline lahus tõepoolest otsas on. Kena med-õde Annely jättis Vahterile kaua oodatud kullakese moel kaks paratsetamooli lauale. Hetkede pärast oli nelik sunnitud lahkuma, Vahter jäeti öövalvesse. Täna näeb meie aja kangelast taas.
Parane kiiresti, kallis sõber!
Ja juba varsti-varsti jookseme koos rakvere raipest küllastunud põldudel, hoiame käest kinni ja naerame päikesele vastu, nii et silmade ümber tekivad päevituskortsud!

3 comments:

Anonymous said...

ai-ai-ai. eriti peale oppi võiks ju oma kehal ka natikese hingata lasta. aga muidu head paranemist limpjalale :)

Anonymous said...

õigluse huvides üks oluline täpsustus... :)
hommikuste ja muude opieelsete kümnete suitsude rõõm jäi siiski ära. rõõm oli hoopis hommikul haigla hiigelrõdul peesitada ja kevadpäikest nautida ning teiste tossamist helgel ilmel jälgida :)
baltika õlu oli tellitud null, aga joomata see jäigi, polnud isu ja nagu hiljem selgus, põhjendatult; hästi läks, et selle tarbimine ära jäi.
lõikus on seiklus :)
ning veelkord tänud kõigile kaasa elamast!

Anonymous said...

Kui ma sissekande lugemise poole peal olin, siis arvasin juba, et ehk ei tulnudki Vahter asjast eluga välja ja ehk olin just mina see, kes on kallis ja kellele pärandati televiisor. Aga näe, iga päev ei vea.