Ohh õnnetust! ehk järjekordne kriitiline sõnavõtt

Öeldakse, et terves kehas on terve vaim. Siiski, alati ei pea see paika. Muuk terves kehas paiknev üldjuhul terve vaim sai jalustrabava löögi selle nädala esmaspäevase päeva õhtul kell 20:00. Ta oli otsustanud külastada endist Coral Club-i Rocca Al Mare kaubanduskeskuse juures. Nüüdseks on sportimisasutus saanud nimeks MyFitness ja kuulub üle-eestilisse spordiklubide võrgustikku, mida reklaamivad joonstiilis plätserdatud sportivad kontoriinimesed. Sihtgrupi valik on siinkohal Brilliantil hästi õnnestunud, ent idee on vana, teostus kehv ja ei maksa kahtlustada agentuuri liigses mõtlemises üllitise sünnil.
Klubi ustest sisse astudes ei olnudki olukord kõige hullem - tundus, et midagi olla värskendatud, administraatori lett oli kolm korda suurem ja tuledes. Neiu oli kolm korda blondim, teretas. Oli viisakas. Võttis ära ID-kaardi. Enne niisugust lugu ei olnud.
Kadalipp algas naiste riietusruumi sisenemisega. Lavatsid oli tehtud väikseks. Kellegi tit: lamas keset lavatsit ja karjus ning ei tahtnud ära minna. Muuk hakkas oma riideid kappi laadima. Sai ära laetud. Sai ennast üles sätitud. Hakkas kappi kinni keerama ja vat! kus paha lugu - kappi ei saanudki kinni panna. Kaart oli kenasti lukku sisestatud, aga võti ei keeranud. Muuk pusis 5 minutit. Ohkis. Ei saanud hakkama. Võttis ette järgmise kapi. Sisestas kaardi, võti keeras. Nii tore! Algas riiete ümberlaadimine. Järgmised 5 minutit. Kapiuks kinni. Võti kätte. Keerame. Keeeerame. Keeeeeeeeeeeeeeerame. ******! Võti keeras küll, aga ainult poole peale. Nonoh! Vahepeal lähenes Muukile keegi blond ja kurtis, et ta ei saa kappi kinni ja kas Muuk saaks avitada. Muuk tegi kurba nägu. Lohutas, et tal sama probleem ja et äkki võtame kotid kaasa!? Aga. Siiski. Muuk ei andnud alla. Võttis ette järgmise kapi. Ei keera. Järgmise kapi - Ohhh!!!! Õnn tuli maa peale. Võti keeras ja lõpuni välja. Niisiis. Mure lahendatud. Nüüd marss jõusaali. Jõusaalis oli adminilett pooleks saetud. Vaba ruum oli täidetud masinatega, mis ei töötanud. Saal oli erinevast soost, rassist, hügieenilaadilt ja füüsiliselt ehituselt rahvast täis. Kõik siblisid. Muuk siblis ka. Tund aega hiljem läks ta pesema väidetavalt remonditud dušširuumidesse. Ilmselt oli läbi viidud remont tõesti väga pinnapealne olnud, sest nii nagu neid dušširuume oli - 20 inimese jaoks 5 - nii palju oli neid ka sellel esmaspäeval. Lirtsuval põrandal vedelesid kellegi Maša kiharad. Kähku pestud ja koju ära.
Kurb on tõdeda, et on järjekordselt tehtud sportimiskoht, kuhu ei taha tagasi minna :(.
Äärmise õnnetundega meenutame aegu, mil Coral oli Coral, oma aura ja teatava sarmiga koht, kuhu alati tekkis soov minna, sest ruumid olid puhtad, inimesed mõnusad, masinad töötasid ja jõusaalis oli ruumi pingutada ka vaimu lisaks füüsilisele.