Nice

Joon therafluu ääretult vastikut teed valgest Daisy-nimelisest tassist. Teevesi on kollane ja magus. Olen valge pulbri sisse pannud supilusikatäie suhkrut. Asetan huuled tassiservale, kuum vedelik hingab ennast minu huultele vastu, tassiserv pisut kleepub meest, mis sai vedeliku sisse kantud, vedelik jõuab huulteni, jõuab suhu, käib seal ringi, vastikusvärinad, neelatus ... ja seekordne lonks on makku aetud. Niimoodi vaevaliselt joon ma seda vaevateed täna päeval.
Arumaeimõista! Kas täna saab alguse järgmised kolm kuud kannatusi? Tuju ei ole. Kuum on olla. Paremale ei saa pead keerata, sest kael on haige. Plekke ei ole kurgust täna hommikul tuvastanud. Ilmselt peab endale mingisuguse desinfitseerimisvedeliku hankima. Siiski! Arumaeimõista, miks ja millest on tekivad niisugused jamad ja jamad ja jamad. Viimasel ajal on kurgujamad eriti tihedalt minust kinni haaranud. Ja täna öösel ma ei maganud. Või siis kui magasin, siis jäi see minul kehale arusaamatuks, sest tunne on nagu oleks mitte teki vaid kombaini all käinud.
Jõudu kõigile tervetele inimestele!