Puhata ja mängida

No mis seal ikka. On paremad päevi, on halvemaid päevi ja on eriti halbu päevi. Eile oli võimsa Placebo kontsert. Kummaline tulemus sellel üritusel. Muukil oli pidevalt niisugune tunne nagu tahaksid nad inimesi kurdiks ja pimedaks teha. Inimesed Muuki ümber aga arvasid, et kontsert oli vaikne ja lõppes äkki. Järelikult on Muuk imelik. Kõrvad vilisevad siiamaani ja eile oli süda paha suurest elamusest. Hommikul ei saanud üles. Uni oli samuti imelik. Niisugune tunne nagu oleks kaks päeva ja kaks ööd maganud. Aeglaselt. Maganud ja maganud ja maganud. Rahulikult ja tüünelt oma und vaadanud. Siiski, nii õnnis kui see ka tundub, oli niisugune unekogemus piinav. See ahistas. Ja hommikul oli pohmelli tunne.
Inimesedki on täna erakordselt kurjad ja klappidega. See on ju äärmiselt tore, kui osatakse näha vaid iseenda ette ning osatakse lähtuda vaid iseenda poolt paika pandud piiridest, raamidest, tunnetest, mõtetest. Avardagem oma meeli. Maailmas on muudki peale helemetalsete kirjaklambrite. Elame inimeste maailmas. Ka ärimaailm on inimeste maailm. Keegi kuskil on koos kellegagi välja mõelnud reeglid, millest tuleb lähtuda. Keegi on paika pannud, et hommikul algab tööpäev kell üheksa, kaheksa, pool üheksa. Keegi on kirja sätestanud, et teenust tuleb oodata järjekorras ja järjekorrad algavad paremalt. Keegi on sätestanud, et naisterahvad kannavad seelikuid ja kleite, meesterahvad mitte. Ja pankades küsitakse teenindustasusid. Ja iga kuu peab maksma arveid. Kõikide meie süsteemide taga on inimesed. Inimesest on need alguse saanud ja inimestega need lõppevad. Ja kogu toimivus on täpselt niisama hea, kui on inimesed, kes selle toimivuse taga on. Mõnikord on valgustav ette kujutada, kuidas maailma kaadervärk töötab. Tekib kujutlus inimestest, kes töötavad ilma seinadeta kontoris. Kõik teevad mingisugust tükikest suurest tulemist. Kõik töötavad. Töötavad selleks, et võimaldada majanduskasvu, kaubanduse õitsengut, kinnisvara buumi... Mõni aeg tagasi oli poes saada aeg-ajalt teevorsti ja toolse leiba. Valiku on endale loonud eesti inimesed ise. Tööd tehes. Mõnikord on hea tunnetada ühiskondliku võimu, seda võimu, mida üks inimene ühiskonnas võib omada ja seda võimu, mida omab kogu ühiskond. Liikumapanevat võimu. Võimu muuta riiki, iseennast ja kogu maailma. Veidi pateetiline jutt, aga siiski kehtib.
Teinekord kujutab Muuk ette, kuidas maailmas elavad vaid brändid. Inimesi pole. On brändid ja kõikidel on oma nägu, oma kombed, oma keskkond. Kui mõni bränd oma imaginaarmaailmas niivõrd selgesti formeerub, siis ilmselt on tegemist eduka brändiarendusega ja ehk ka turundustegevusega. Aga see on juba teine ja hoopis pikem jutt.
Täna õhtul võiks puhata ja mängida!