Pajalapid ja kuum pliit ja mis juhtub, kui pajalapp jääb üksi kuuma pliidi peale

Täna kell 1900 oli külasse kutsutud lapsevanem. Tegemist oli Muuki lapsevanemaga. Sündinud on ta aastal 1950. Üsna ümmargune ilus aasta ning vanust tal siis seega 56. aastat tänaseks päevaks. Ei saa väita, et lapsevanemaga lihtne on olnud nendel viimastel aastatel. Muuk on lihtsalt liiga isepäine ja liiga julge, tegemaks seda, mida ta ise teha tahab. Mõned nendest "tegemistest" on ka lihtsalt proovimised olnud, mõned tegemised aga üsna tõsipäised ning selle võrra lapsevanemat rohkem häirinud.
Ehk siis täna kell üheksateist oli toidule kutsutud ema. Ema saabus kell kaheksateist kolmkümmend, siis kui Tuuslam veel õnnelikult dushi all laulis.
Muuk mõtles: "Hihiiihii. Tuuslam on veel dushi all. Kindlasti higistab seal nüüd kaks korda nii palju kui varem... "
Tuuslam dushi all. Peseb. Peeeseb. Seepi sinna. Vahtu tänna. Mmmm... mõnus. Vesi, vesi, vesi. Ooo kui heaaaaaAAAA. Vesi läks nüüd Sinna... Hea, hea, heaaa.... HÄÄLED! **** lapsevanem saabus! Pool tundi varem saabus! Tuleb minna ja vaadata aknast. Kurat, libe põrand. Ok. Aken. Nüüd vaatame. Nii. Suur kogu ja väike kogu. Suur kogu on ilmselt Muuk oma 164 sentimeetriga ja väike ning ruutjas kogu on ilmselt lapsevanem oma 150 sentimeetriga. Selge pilt. Lapsevanem saabus pool tundi varem.
Proua B enda selgitus asjaoludele: "Ah. Ma ei viitsinud enam poodides kolada ja tulin varem."
Muuk teeb väljapeetud nägu: "Ahah. No mis siis ikka. Aga me ei ole jõudnud veel midagi ahjugi panna. Näed Tuuslam on ka veel dushi all. Oi. Kilekott. Mis Sa tõid?" Muuk meenutas vanu aegu. Üheksakümnendate algusveerand. Lapsevanem tõi siis igasuguseid põnevaid asju poest koju kaasa. Need läikisid ja olid värvilised. Jäätis ja kommid. Ja tupla shokolaad oli sel ajal üks eriti minev kaup. Seda sai Muuk isegi iga õhtu, kuni kolme kuu pärast peale igaõhtust shokolaadi avastas ta, et oli viis kilo juurde võtnud. Siis enam shokolaadi ei tahetud. Muukil algas siis dieet. Aga värvilisi asju oli veel mitut sorti peale igasuguste shokolaadide ja muude maiuste. Eriti eredalt on Muukil meeles päev, mil ta esimest korda välismaal käis. Ta käis sugulastel Helsingis külas. Oli siis vist aasta 91. Ja viidi Muuk SUPERmarketisse. Astus tema sisse... Ilus söök igal pool. Ilus ja SUUR söök igal pool. Peeglites, kätel, korvis, söök, söök, söök... nii palju ei jaksa ju süüa kui palju siin valikut on. Muuk võttis endale ühe kõige suurema ja kõige värvilisema jäätise. See maistes hoopis teisiti kui plombiiri jäätis kodus. See maistes tihkelt. Niimoodi nagu oleks magus tina mööda neelu alla läinud ja siis kõhus barrikaadid moodustanud. Pool suurest ja värvilisest jäätisest jõudis ta ära süüa, siis läks süda pahas ja rohkem enam ei mahtunud. Eks ahnitsemine ajabki südame pahaks. Igatahes, nostalgiahoos tuhnis Muuk läbi lapsevanema poolt toodud kilekoti ning leidis sealt kihilised küpsised ja puuvilju. Ta läks provientidega kööki ja ladus need lauale. Samal ajal ilmus aurupilve seest Tuuslam ja tegi ebamäärase lehvitusliigutuse, et ta nüüd tuli pesemast ja kohe ühineb.
Lapsevanem hakkas seepe vaatama ja lapsed hakkasid süüa tegema. Kõigepealt pani Muuk ahju forellifilee super koos ohtra soola, sidruni, rosmariini lehtede ja pipraga. Seejärel ühines ta salatitegemisega ning asus seeni küpsetama. Peale ohtrat kurnamist said seened valmis. Järjekordne kala vaatamine ahjust. Pajalapid kätte, kala välja, foolium lahti, nuga sisse... ei. Toores veel. Peab veel 15 minutit olema. Foolium kinni. Pajalapid uuesti kätte, kala ahju tagasi, pajalapid pliidi peale järgmist kalatõstu ootama. Muuk kraanikausi juurde granaatõuna puhastama. Siinkohal peaks lisama, et granaatõuna on üsna tülikas puhastada. Oli granaatõuna seemnetega kaetud pool Muuki köögist, kui ta selle puhastamise ükskord lõpetas. Ja puhastamise poole peale tuli hääl Tuuslami poolt köögist: "Miski haiseb! Oi! Kallis, sa oled pajalapid põlema pannud!" Tuleb Tuuslam Muuki poole kärssavad pajalapid käes ning nõutu nägu peas. Jah. Muuk oli pajalapid pannud kuuma pliidi peale. No, kust tema seda mäletama pidi, et pliit kuum oli. Ja pajalappe oli tarvis, et kala ja ahjuga opereerida. Igatahes pool kööki oli kärsahaisu täis, aga ei sellest hullu. Asjad valmusid ja paha lõhn sai eemale tuulutatud.
Sai valmis kala ja kaste ja salat. Ja kõik maitses imehea. Proua B oli rahul. Räägiti ehitusest ja reisidest ja söökidest. Proua B võttis isegi lisaks ja lahkus kella 9 paiku rahulolevana. Hiljem helistas ta veel tagasi ja ütles, et ta ei tea, kas ta aitäh mõistis öelda. Helistas ja kutsus seekord enda juurde söögile. Nüüd peavad Muuk ja Tuuslam plaani, mida keerulist emal teha lasta. Ilmselt saavad need olema pirukad. Jah. Vanamoodi pirukad: kaneelirullid, kapsapirukad, porgandipirukad, lihapirukad. Igasugused pirukad. Proua B on nende peale meister ja mõistab pirukategemise peent kunsti.
Ja enne Tuuslami magamaminekut pidi Muuk oma ila sisse ära lämbuma. Vot, niisugune õhtu.