Monday, September 25, 2006

Asitõendid sellest, et narkoos mõjub vaimsele tervisele ....




















Niisugune on Muuki kodu õhtul, siis kui on sügis ja siis kui päike viimast kollast valgust kardina vahelt sisse saadab. Täna kell 3:50 on see kodu pisut teistsugune. Valgus on teine. Valgus on hall ja kummituslik. Eriti kummituslikuks muutub ta siis kui öösel silmad lahti teha: aken voodi kõrval, tüll selle ees, lehvib pisut, ülejäänud tumepruun.
Kell 3:50 täna nägin ma imelikku und: olin kuskil basseini põhjas ja kõndisin seal. Imekerge oli olla ja õhku jätkus ja mõnus oli. Vaatasin üles ja kuskil kümne meetri kaugusel nägin pinnavalgust. Vesi oli sinine ja puhas. Mingisuguseid hääli kostus. Järsku vaatasin, et meeletud joad on üleval jooksma pandud. Alateadvus mõtles: miks nad vett juurde panevad? Hirm hakkas. Mõtlesin, et ma ei jõua uuesti üles pinnale ujuda. Hakkasin meeleheitlikult ennast üles tõmbama ja tundsin, kuidas lämbun. Tõmbasin ja tõmbas ja olin alles poolel teel, silme eest läks mustaks ja ma HINGASIN lõpuks... See hingamine oli aga nii intensiivne, et ma ärkasin üles selle peale. Tuuslam ärkas ka arvates, et ma surema hakkan. Tegelikult oli kõik OK. Valus oli, ainult. Aga see on oodatav. Jube kummaline on, et viimased ööd peale amnestiapäeva olen iga öö ca kell 4 üleval. Ilmselt on siis mingisugune hoog. Mandlikohad võtavad viimast.
Unenägudest veel. Pühapäeva hommikul olid episoodid. Kinky sex. Kõigepealt olid suudlused töökaaslasega ja magamajäämine päise päeva ajal. Siis oli seks seriaalist "Põgenemine" paha mehega, kes koos Scofield`iga vangist välja tahab saada. Mäletan seda, et tal oli väike ja et tal olid mustad nahast alvarid, ketid ja irve. Oreaal juhtus mingisuguses imelikus majas, mille ust ei saanud kinni panna ja kus parasjagu ka minu Lapsevanem viibis. Lapsevanem käisin ohtra orgia vaheaegadel toast sisse-välja mingisuguseid toole otsimas ja paigutamas. Akna taga olid punased tellised ja sealt voolas alla mägioja, kuhu ma "paha mehe" alasti seisma tahtsin panna, et teda seal pildistada. Ja siis oli veel mingisugune valge nahaga eriti kõhna ja noor jaapanlane, kellel oli suur ja millegipärast koguaeg hapukoorenägu ees. Ausalt öeldes ei hakanud ma eriti sügavaid järeldusi oma vaimse tervise kohta tegema. Süüdistasin ohtraid ja kangeid valuvaigisteid.

2 comments:

Siim said...

Milline on hapukoorenägu?

thezookeepersboy said...

Selline... hädine.