Wednesday, November 22, 2006

Camera! Action!

Eestimaa novembrikuu ilmad tekitavad tunde nagu elaks kellegi tagumikus. Pime, udune, rõve, vastik. Eriti vastikud on need ilmad siis kui neid on vaja taluda välistes oludes öösel ca 6 tundi järjest. Muukil õnnestus seda eile teha. Toimusid järjekordsed suurepärase shedöövri võtted, kohale oli kutsutud kamp asjatundjaid, kes igaüks oma rada siblisid... operaator, valgus, sajad juhtmed, duublid, camera, action, kõnd, vihm, külm, külm, külm, külm, kkkkkkülmmm. Vändati 90 sekundilist reklaamfilmi. Muuk oli nii tellija kui staaar. Nimelt pöördus tubli produktsioonifirma Muuki poole, et kas ta saaks massistseenist osa võtta. Noh. Mida see Muuk siis ikka vastata oskas: kui filmi kvaliteet sellest tublivõrra tõuseb, siis oleme nõus. Ihu ja hing tuleb anda tänapäeva reklaamimaastikul... Muuk muidugi mõtles, et noh, mis seal siis ikka, olen massis, üks võte, kui palju see ikka aega võib võtta. Aga. Ei olnud teps mitte nii. Kokku pidi taluma Eestimaa novembrikuu ilma viis tundi järjest ja ilma salli, mütsi ja kinnasteta, sest idee oli näidata varajast ja sooja sügist. Haa. Normaalne. Muuki ülesanne seisnes peamiselt kõndimises ja naeratamises. Ta sai hiilgavalt hakkama. Liiga hiigavalt, sest tema kandiline nägu täidab nüüd 4 sekundit ja suures plaanis. Normaalne. Loomulikult mõtles Muuk selle peale, et kuidas, oh kuidas niisugune ettevõtmine tema kredibiilsusele mõjub. Samas, lugu, millest ta osa võttis ei ole miski Chillit Gang Bang, vaid sootuks midagi ebamaisemat. Niisiis, ehk ei ole hull. Ehk ei ole. Ehk ei ole ... Esinemine algas kell 01.00. Kell 03.15 sõi Muuk ära kaks tükki Kalevi küpsiste ja rosinatega shokolaadi (ei olnud hea, muideks) ja siis väntas edasi. Kell 4.48 saatis ta kodust paar meili, tegi endale hõõgveini, soojendas oma liikmeid dushi all, tundis, kuidas külm temast kõvasti kinni oli haaranud ja läks magama. Uni oli udune nagu soo aovalges. Uni justkui oli ja justkui ei olnud. Kell 7.00 tuli pissihäda. Vein. Pissihädaga magada ei saa, niisiis tuli seal ikkagi ära käia. Kell 10.15 helises telefon. Kohtumine lükati edasi - väga hea! Muuk magas veel pool tundi ja hakkas siis tööd tegema.
Praegu on Muuki meeltekujutluses suur ja soe riisipuding. Magus. Rosinatega. Piima ja vaniljega tehtud. Sööks seda. Vaataks Briget Jones`i ja jääks siis magama. Üles ärgates oleks väljas päike ja hea ja soe. Muuk hõiskaks rõivad ja jookseks välja pildistama.
Õnnis unelm....

1 comment:

Siim said...

Millal seda õudukat siis oma silmaga näha saab? Sa pead ette hoiatama, sest oled ehk kuulnud, et noraalsed inimesed üritavad reklaamide nägemist vältida. So this better be good! :D