Candycount

Peaks mainima, et põrandasoojendus on ikkagi üks eriti tänuväärne toode. Situatsioon oli niisugune: Muuk tuli väljast külma käest, jalas suurte aukudega sukad ja pruunid seemisnahast saapad, sadas vihma ja puhust tuult, oli muidu ebameeldivalt eestilik ilm ja muidugi kogu see ilmaline ebameeldivus ronis mööda Muuki sääri üles ja alla, mööda varbaid ja jalalabasid, mööda käsi, millel ei olnud kindaid, mööda nägu ja mööda vasakut kõrva, mille peal ei olnud seekord juukseid. Tuppa astudes tundis ta jaanuari kuu tuule lõhna, põsed õhetasid ja kannikatest hõõgus külma. Ta võttis jalast pruunid seemisnahksed ilma soojenduseta saapad, võttis jalast lambavillased sokid ja aukudega sukad, varbad olid valkjas-roosad ja õhkasid külma nagu äsja külmkapist võetud värske kurk. Tats-tast astus Muuk laudispõranda peal. Tats-tats. Seelik oli veel seljas. Särk ka. Ta tegi vannitoa ukse lahti... Suur varvas poetus esimesena soojale kahhelplaadile, siis ülejäänud varbad, siis jalatald. Seejärel vasak jalg. Kahhelplaadid oli mõnusalt soojad, nagu liiv päikese käes, nagu suvine veranda põrand lõõksaval pärastlõunal. Muuk naeratas. Nii vähe ongi üheks naeratuseks vaja: tükike sooja külmal päeval.
Tahaks tega igasuguseid pilte. Tahaks pildistada Tuuslami keha vee all, seda kuidas basseini valgustus tema kehal murdub tuhandeks erinevaks killuks, seda kuidas inimese keha moondub ja väändub vee tihenduses, seda kuidas värvid muutuvad akvamariiniks ja ebamaiseks ja üllatuslikuks. Tahaks pildistada Ooperifantoomi pikki musti juukseid valgel foonil, pildistaks teda selja tagant, seistes, võibolla isegi alasti, mängiks valguse ja tuulega, leiutaks erinevaid nurki, laseks tal käed neljakümneviie kraadise nurga alla tõsta, foon oleks üdini valge ja tema oleks üdini Inimene. Lavastaks post-renessansliku stseeni: leedid, härrad üheskoos; pits, suured kleidid, parukad ja meik. Lavastaks stseeni, mis sarnaneks "In a sweet harmony" lauluvideole. Inimesed, palju erinevaid inimesi, istuvad, roosad, valge põranda peal, pilk alla suunatud. Valge-roosa-harmoonia-inimesed. Ja muidugi täiesti omaette kategooria on Brasiilia, India, Itaalia, Egiptus, igasugused uued põnevad riigid, inimesed, komber, ELU, mis on teistsugune ja põnev ja mida saab sadat erinevat moodi realistlikuna paista lasta.
Tänane päev läheb ajalukku muuhulgas ka sellega, et sai vaadatud kahte filmi. Esimene neist: "Thank you for smoking" ja teine neist "Children of men". Suitsetamise lugu oli tore, isegi igas mõttes tore. See oli lugu sellest, kuidas igal inimesel on oma unikaalne anne. Inimeselaste lugu oli aga igas mõttes depressiivne ühe ülimuslikult ilusa püandiga: inimese sünni ime ületab absoluutselt kõik - viha, sõja, kaose, kaotused, haigused, lootusetuse...
Muuki parema käe juures on Lapsevanemalt süldikausina saadud kaheksakümnendate alguse kristallvaas, mis on aastavahetuse süldist eemaldatud ning kuhu on sellesama süldi asemele pandud värvilised M&M kommid. Hetkel on candycount 7,5 kommi. Muuk ei jätka samas tempos. Läheb võtab hoopis külmkapist ühe sentimeetrise viilu Doktorivorsti, sest vorst on au sees ja positiivseid traditsioone nagu kurva päeva shampus ja pühapäevaselt kella üheksane Doktorivorsti viil tuleb elus hoida.