Karvadeta virsik ongi nektariin ehk virsik on positiivne ja nektariin on negatiivne

Täna hommikuhelveste juurde oli oivaline süüa värsket nektariini. Sellega meenus üks insident kümme aastat tagasi kunagi samamoodi juulikuus.
Lapsevanem Ema käis turul. Tõi sealt virsikuid ja nektariine.
Lapsevanem Isa vaatas turukotti umbusaldava pilguga.
Lapsevanem Ema: "Vaata kui ilusaid nektariine ja virsikuid ma sain."
Lapsevanem Isa: "Mis vahet neil on!? Virsik on ju lihtsalt karvadega nektariin."
Ja mõlemad lahkusid turtsudes turukoti juurest.

Siiski, Muuk sõi täna hommikul nektrariini. Seda karvadeta virskikut. Luges Eesti Ekspressist atriklit sellest, kuidas Edgar olla laste mänguväljakud kiiruga ja ilma turvanõudeid arvestamata ära tellinud ja nüüd vaesed lapsed kukuvad päid ja jalgu lõhki ning kedagi ei paista huvitavat. Peaasi, et valimislubadused täidetud saaks. Niisugust andis see artikkel mõista. Eks oli tegemist tüüpilise situatsiooniga Eestimaa pinnal, et lubatakse liiga palju ning seda siis üritatakse kuidagi pinnapealselt täita, et näiliselt asi justkui "tehtud" oleks. Kahju, eksole.
Lapseväljakutega tuli meelde veel ca paarkuu tagune insident, kui Muuk, Tuuslam ja Vahter Viimsi tuuril käisid. Jalutasid ja jalutasid, käisid vanades sõjaväe angaarides ning jõudsid lõpuks välja kuskile Rohuneemest edasi moodsasse külasse, kus oli lastele mänguväljak tellitud. Muukile aga hirmsasti meeldib nende uute suure keeruga mänguasjadega kiikuda. Ja nii ta siis läkski ühele hobusele peale ja kiikus. Ühtegi last läheduses ei olnud. Väljak oli tühi, kusjuures majad tundusid tühjad, keegi justkui ei käinud seal piirkonnas peale nende kolme. Jube vahva oli kiikuda. Muukile meeldis. Vedru andis järgi ja tekitas üsna suure väänderaadiuse. Tore! Ühtäkki saabus piirkonda keegi Auto. Punane, mäletamist mööda. Autost tuli välja kolm sportlikku univormi riietatud daami. Üks jämedam kui teine. Üks paistis olevat selgelt grupi liider. Hark oli käes. Kulm oli kortus. Daamid lähenesid lastemängiväljakule.
Liider Muuki suunas: "Kuulge! See mänguväljak on ikka lastele mõeldud. Näidake nüüd pisutki eeskuju ja tulge sealt ära."
Muuk üllatunult nii äkilisest rünnakust: "Jah, eks ma tulen. Aga ega ma siis midagi ei lõhu ju."
Liider: "Need on eurosertifikaadiga mänguasjad, kannatavad 100kg! "
Liider koos jüngritega eemaldus kurja kuulutavalt. Muuk siiski ei saanud pihta, miks see viimane lause asjakohane oli. Kas ta siis nägi välja kuidagi niimoodi, et ta kaalub üle 100 kg, et ei tohi hobuga kiikuda.... Tegelikult on täiesti arusaadav, et väljak on lastele ja kui oleks vähemalt üks laps läheduses, siis Muuk sinna ei roniks. Äkki laps tahab ise just sellesama hobuga kiikuda. Vähemalt siis mõtles Muuk niimoodi. Täna hommikul tuli see situatsioon uuesti meelde, sest lehes oli samadel teemadel artikkel kirjutatud. Ilmselt oli Liider eurosertifikaadiga mänguväljaku hankimiseks suurt vaeva näinud ja selle eest üsna korraliku tasu maksunud ning soovis hoida seda vaid kohalikele elanikele ja vaid lastele. Selles suhtes võiks ju tema pahameelest aru saada, et tuleb keegi "neiunärakas" ja istub tema traadiga hobuse otsa ja hakkab kiikuma, enesele teadvustamata, et keegi on selle ostnud ja sinna paigaldanud ja igatahes mitte selleks, et "neiunärakad" sellel ratsutaksid. Jah. Eks see ole. Samas oleks võinud Liider ju oma vaatepunkti rahulikult selgeks teha ning sel moel inimest harida. Siiski, seda ta ei teinud, vaid saatis teemast teadmatule inimesele edasi negatiivse suhtumise ja emotsiooni, mille tõttu mõlemad osapooled ennast halvemini tundsid. Kasutegur null. Pika jutu üdi võiks siis peituda selles, et negatiivsus tekitab negatiivsust, ei ole ju vahet siis, kellel on õigus ja kellel mitte, kui kumbki situatsiooni tagamaid tegelikult ei adu ega valda. Pigem võiks võtta aega, et asjad rahumeelselt üle seletada ja selgitada, miks maailmas on osad asjad nii ja osad asjad naa. Lähtudes eeldusest, et tegudel on olemas viisakas põhjus ja noobel eesmärk, siis võiksid ju probleemid inimlikkuse tasandil lahendatud olla. Nagu siis antud juhul mänguväljaku situatsioonis.
Muuk istuski hommikul, leht käes, ja mõtles nendele teemadele. Ja jäi selletõttu tööle hiljaks. Siiski, taas kord sai üle korratud vana tõde, et positiivsus tekitab positiivsust ja negatiivsus tekitab negatiivsust. Kõik algab suhtumiseks... eksole :).