Vaidlus tuleviku, hakkamasaamise, maa energia allikate ära tarbimise, ülerahvastumise, ületarbimise, saastamise ja muud globaal-tervise teemad on alati väga kirgi kütvad olnud.
Eile pärastlõunal avastas Muuk niisuguse artikli Delfist:
Nii arvab James Howard Kunstler, üks USA juhtivaid naftakriisi käsitlejaid. Oma ülevaates toob ta välja 10 peamist muutust ameeriklaste jaoks.
1. Valmistuge elama ilma autota. Autod ei ole jätkusuutlik tulevikulahendus, pole vahet, kas nad sõidavad tahke kütuse, viina või lehmasõnnikuga. Autod ongi probleemi põhjus, üleminek teistele kütustele teeb vaid olukorda hullemaks.
2. Toitu tuleb toota teisiti, kaasaegsele suurfarmindusele saabub lõpp nagu Napoleonile Waterloo. Põllumajandus muutub lokaalseks ning väiksemahaulisemaks, vaja on rohkem inimtööjõudu. Kui ameerika noored suudavad veel oma iPodid välja lülitada ja millelegi üldse kontsentreeruda, jagub neil küllalt tööd, et valmistada väikefarmides juustu, veini ja õli. Loomulikult tuleb ka need oskused ajalooraamatutest välja otsida, raamatukogud muutuvad jälle vajalikeks.
3. Kogu maa tuleb asustada erineval viisil. Suurlinnad suudavad endas hoida vaid murdosa oma praegusest elanikkonnast. Tuleb tagasi pöörduda külade ja väikelinnade mudeli juurde. Kinnisvarahinnad linnades kukuvad põhja ning maapiirkondades ja väikelinnades tõusevad lakke.
Veel kirjutatakse tehnoloogiaportaalis Novaator, et transport kolib üle vee ja raudteedele, televisiooni ja interneti aeg saab ümber ning kõige parem on see, kui riigid autonoomselt iseendaga hakkama saavad.
***
Kommentaariks juurde:
1. Miks ei ole auto kui sõiduk jätkusuutlik lahendus? Hea küll - bensiin ei ole jätkusuutlik kütuselahendus, aga ometi on ju olemas alternatiivkütused - päike, õli, põlevkivi, süsi ja veel muud, ilmselt avastamata kütuse allikad. Vaevalt, et inimese mobiilsus tulevikus kahaneb. Vaevalt, et auto kui niisugune kaob, ta ehk teiseneb ja areneb ning muutub keskkonnasäästlikumaks, paremaks, kindlasti ka kallimaks, kuid vaevalt, et ta kaob.
2. Suurtööstuse allakäik? Mastaabisäästu lõpp? Tagasiminek 19. sajandi tootmisele? Ajalugu on tõestanud, et see on inimese kalleim eksistents - väiksed omal-käel-tootmised, kallis omahind, väike müügihind ehk üldine elutaseme allakäik. Kas mitte tõenäolisem stsenaarium pole see, et teaduse arenedes leiutab inimene veelgi suurema säilivusajaga toiduained, mis väidetavalt ei ole inimorganismile kahjulikud ning sel moel saavutatakse veelgi väiksem toiduainete omahind? Pakendid tuleb tõesti muuta ökoloogiliseks, sest prügiprobleem on meeletult terav, aga siiski suurtootmine kui niisugune säilib, odava tööjõu kasutamine säilib, tarbmine säilib, inimkond jätkab kasvu, kuigi ehk mitte niivõrd eksponentsiaalses tempos kui siiamaani. Kaubandus ei kao kuskile. Kõige vihasemates fantaasiates muutub kaubandus ehk isegi planeetidevaheliseks ;). Siinkohal veel niisugune mõte: inimese kui liigi eluiga on niivõrd väike, et siin ongi põhjus, miks inimene ei ole veel seni avastanud teist intelligentset eluvormi teisel planeedil. Nad on ehk kunagi olemas olnud, aga nende aeg on otsa lõppenud ning nende üürike aeg ei ole kattunud meie üürikese ajaga. On väga väike tõenäosus, et see kattub. Aga loota ju võib...
3. Antiurbaniseerumine? Samas, kui inimkond jätkab paljunemist, siis on võimalik, et mingisugused osad meie planeedist muutuvadki linnaks. Juhul, kui reprodutseerimistempo kahaneb, siis ehk tõesti inimeste asustustihedus ja paiknemine muutub, ehk tõesti kolib inimene linnast maale, ehk tõesti... Selle vastu väga keevaliselt ei vaidleks. Samad, eluks vajalike teenuste kättesaadavus, töökohtade olemasolu, teeninduskeskuste olemasolu - kõik need elemendid hoiavad inimest siiski linnas ja ei ole tõenäoline, et nende mõjuvõim lähitulevikus või siis kesklähitulevikus kahanema peaks. Inimene on ju loomult mugav olend ning langetab ka oma otsuseid vastavalt sellele, kui mugav tal ühes või teises kohas ära elada on.
4. Miks peaks televisioon ja internet ära kaduma??? Palun seletage rumalale??? Need järeldused tunduvalt täiesti absurdsed. Kuidas on televisioon ja internet seotud naftakriisiga? Tegemist on ju vaba informatsiooni levikuga. Miks peaks inimkond tulevikus ennast eraldama sellest informatsioonilevikust? Miks peaks Mati kolima tallu, ehitama selle ümber plastmassist aia ning sealt mitte välja tulema ning ilmselt oma aeda ennast matma laskma? Informatsioon ja selle leviku kiirus on üks olulisemaid arenguelemente meie ühiskonnas. Mida kiiremini õige info kohale jõuab, seda kiiremini võetakse vastu otsused, seda paremini ja odavamalt on võimalik pakkuda teenust ja seda kiiremini on seda võimalik osta ja tarbida; millest tulenevalt, mida kiiremini seda tarbitakse, seda kiiremini see otsa saab, seda rohkem seda tarbitakse, seda rohkem seda tootma peab, seda suurem on kasum selle tootmisest. Hea küll, tegemist on heaoluühiskonna spiraaliga, mis oma olemuselt soodustab ületarbmist ja tegelikult kihutab kirutud energiakriisi tagant, aga siiski info jääb alles ja selle levimine jääb alles. Pigem oleks suund selline, et info levik muutub veelgi kiiremaks, kättesaadavamaks ja odavamaks. Pigem näeks tulevikus ette seda, et on world wide wifi 200GB/sek üles ja alla. Kujutage ette seda potentsiaali! Üksik naine Kuu all, paadiga triivimas mööda päikeseloojangulist Niilust. Paadis on peopesasuurune halogramm-arvuti, toimub halogrammkonverents teemal uus elamurajoon "Punane planeet - Sinu roheline kodu!" :))
Igatahes, väga põnev on spekuleerida niisugustel teemadel. Ja seda, mis tegelikult saab, ei tea ilmselt keegi. Aga tõsi see on, et inimene peaks olema keskkonnateadlikum ja käituma vastavalt. Ja tuleb siiski uskuda, et ühe inimese tegu või tegemata jätmine avaldab globaalset mõju (paralleel - liblika tiivalöögi teooria) ning globaalse tervise mõistes ei tohiks elada üks-päev-korraga, distantseeritult ja hoolimatult, sest lühinägelikkus täna võib põhjustada elu kõlbmatust homme.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
3 comments:
hmh, ma küll ei arva, et suurtootmisega saadakse mingi rahaline sääst lõpptarbija jaoks. pigem see õunte poolast ja küüslaugu hiinast toomine on ikka palju kallim (ja määratult rumalam) sellest, kui need siinsamas kasvatada. ka lahendaks see selle teise probleemi - et inimesed, kes lähevad linnast ära, saaksid kohapeal tööd. ka ei oleks siis vaja igasugu säilitus- ja muid ebardlikke aineid ja inimesed saaksid rohkem süüa värsket toitu ning oleksid oluliselt elujõulisemad ja tervemad.
tegelikult on hämmastav, kui võõrandunud loomulikust elust ja elukeskkonnast me ikkagi oleme :)
mina kolisin linnast ära - lihtsalt ei suutnud seda eluvõõrast, igas mõttes räpast, lärmakat ja tehnokraatlikku keskkonda kuidagi omaks pidada. nüüd on mu ümber see, mida ma tahan - vaikus, mets, linnud, metsloomad, puhas õhk... probleemiks on see, et autoga tööl käies kulub iga päev 1,5-2 h ajast autos istumisele. iga päev paar tundi aega... minu elust! seetõttu ma loodan, et internet ei kao, sest see võimaldaks üha rohkem kodus, loomulikus ja heas keskkonnas, töötada ning käia kontoris max 2 päeva nädalas. ka oluline aja- ja rahasääst + keskkonnahoid :)
ahjaa - telekat vaatan üliharva, raadiost kuulan vaid klassikalist muusikat ...kui sedagi - sest mu armastatuim heli on vaikus.. metsakohin ja linnulaul ka. internet ei tee mind kuidagi õnnelikumaks, aga seda on vaja töö tegemiseks. puhkuse ajal ma ilmselt avasin arvuti vist kokku 2 v 3 korda....
seega tegin ma täpselt seda - kolisin maale, (aed ei ole plastmassist, hoidku selle eest!).. seal metsas on hea olla... ei tahagi eriti mujale... no vahel küll... kuhu ma ennast matta lasen, ei tea :)
ja et miks - sest seda mu hing ihkas... :)
:))) aga eks kõige olulisem ongi ju see, mis inimese enda õnnelikuks teeb. Kahtlemata olemegi eemaldunud loodusest ja loomulikust olekust ning kindlasti tuleks seda loomulikkust kuidagi taastada. Loodan vaid, et seda rohelust ja värsket õhku jätkub ja kauaks :). Et siis oleks, kuhu põgeneda. Nii, et selles suhtes ei vaielnudki artiklile vastu, et tõepoolest ehk kolibki osa inimesi loodusele lähemale ja ilmselt on teatud kvantiteedis see juba praegu toimumas :).
Post a Comment