Eile oli Kalamaja piirkonnas suurejooneline sündmus: keegi Anton sai kahekümneviie aastaseks. Juhtus ka see, et too Anton elas Muukist täpselt trepi võrra üleval ja seega sai ka Muuk distantsilt nautida selle fantastilise koosviibimise vilju. Karjed algasid ca kella kaheksa paiku, kell üheksa ilmselt lõpetati järgmine kast õlut, kell kümme käis ümbes kolmkümmend inimest Muuki akna all suitsu tõmbamas, kell üksteist üritati kuhugi taksoga sõita ning juhi kõrvalistmele pandi suunda juhatama kummist naine, kell pool kaksteist visati teine kummist naine ülemise korruse aknast alla... müt-müt-müt-müt inimene läks trepist alla kumminaise juurde ja hakkas seda alt tänavapoolsest uksest uuesti üles aknasse viskama... kell kolmveerand kaksteist lamas kumminaine Muuki teise akna all prügikastide juures ... kell kaksteist Muuk lahkus piirkonnast koos Tuuslami, Rohtla ja Tumedasilmsega, kes olid piirkonda sisenenud lootuses rahus "Rabbit proof fence" filmi vaadata.
Ja filmivaatamise kohas haaras Muuk kinni Tuuslami jalast ja jäi selle peal magama. Uni tundus pehme ja magus ja hea ja kümneminutiline. Muuk ärkas selle peale, kui Rohtla teda voodisse tahtis viia. Appi! See oleks nii piinlik, kui Rohtla ei jaksaks. Ta ju ei tea, et Muuk on tegelikult RASKEM kui ta välja paistab. Ei, peab minema... peab minema... Tuuslam lähme koju. Telliti takso Jehoovatunnistajate maja taha ja mindi koju. Ei magatud. Ei räägitud juttu...
Ja hommikul oli dush nagu Soome metroo. Ilmselt see on keeratavate, erinevate režiimide ja kahesajakrooniste dushipeade eripära - kui eriti kõva survega vedelikku tahta, siis hakkab dush undama. Aga noh, väga palju see ei häiri. Surve on ju hea ;).
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment