Rahvariides neiusid rajale ei lasta

Oli eile ja oli laupäev. Tuuslam-Ponks-Nukkur magas, Muuk magas. Kell oli neli, kui nukkurid üles tõusid. Uni oli raske. Laud olid tihedad ja keha oli tina täis. Kell kuus õhtul söödi hommikust VS Cafe`s. Muuk võttis Chicken Tikka salati ja Tuuslam sõi kartulit hapukoorega. Salatile tõmbas Muuk kõrrest moosi peale ja siis saigi kõik korda.
Kell 1936 suundus sinine auto Pirita poole. Kindlat väljavaadet ei olnud. Muul oli. Läbimädanenud ja pehkinud. Laine tõmbas risti juures lohku. Solgivett ja vetikaid pritsis kahte lehte. Üldiselt oli tore.
Kell 2054 jõuti Viimsi sisekardi rajale. Tegemist siis FK Keskuse Viimsi väljaandega. Jõudmine sinna oli täiesti spontaanne, sest pahaaimamatult oli Muukil seljas ülepõlvekleit ja jakk. Sai ostetud sajakroonine sissepääse, sai pähe pandud kiiver ja kätte jõudis aeg, mil pidi istuma kardi sisse. Muuk lähenes kardile. Kulm oli kipras. Seisis kardi kõrval. Vaatas. Kulm läks veel rohkem kipra. "Kuidas ma oma kliediga nüüd siia istuma peaksin!?" Ronis kardile otsa. Keerutas kolm ringi kardi istme ümber nagu paaritumishoos Kopli kõuts. Ja siis tuli etteaste! Üks jalg ühel pool istet ja teine jalg teisel pool istet hakkas Muuk allapoole kükitama, et ennast "sisse" saada. Kükitas, kükitas veel, kükitas VEEELLL ... ***** itse oli ikka kaugel. Kleit oli juba peaaegu aluspükste juures. Nooo ei saaa! Kardipoiss seisis kõrval ja mida allapoole Muuk kükitas, seda ülespoole tõusid kardipoisi kulmud. Lõpuks otsustas Muuk teha kähkuka. Hops! Ja *****! Poole tee peal kinni! Just siis kui kleit oli nabani tõusnud ja aluspüksid kogu Viimsi kardi meeskonnale näha. Ja oleks siis olnud normaalsed, vanakooli aluspüksid! Ei. Loomulikult mitte. Valged olid. Ja pitsilised. Ja altpoolt ahenevad! Ja ei varjanud just eriti palju! Ühesõnaga. Kui Muuk poole tee peale enne istet kinni jäi, punastas kardipoiss kõvasti, köhatas ja üritas mujale vaadata. Muuk natuke siples ja sai lõpuks ennast sinna günekoloogitooli asetatud. Bensiinipaak oli kahe jala vahel kinni, sest tagatipuks avastas ta, et need kardid olid kuidagi eriti pikad, või siis olid Muuki jalad vahepeal kuidagi lühikeseks jäänud, aga no ei ulata pedaalideni. Niisiis, tuligi suruda bensiinipaak kahe jala vahele ja siis suure varbaga gaasi vajutada. Okei. Nüüd loeti reeglid ette ja sõit algas. Muuk vajutas. Täitsa tore oli. Vajutas veel, veel, veeeellll ja viuhhhh!! oli kleit jälle nabani. No ei ole normaalne. Muuk sai kurjas. Selle asutuse rada oli veel ehitatud nii, et teekond käis eriti looklevalt kuskil tagatubades ära ja siis jõudis peale pikka sirget rahvatribüünideni. Muuk siis VAJUTAS sellel pikal sirgel ja nii peal kui tribüünid paistma hakkasid toimus eriti naiselik pööre: üks käsi hoidis kleidiäärt, teine käsi rooli ja huulil oli Marilin Monroe naeratus. Kahju, et kolmandat kätt ei olnud, sellega oleks veel takka lehvitanud. Niimoodi sõitis Muuk kolm ringi ja oli kuri. Kolmanda ringi tagumises kurvis, kus oli vaikus ja ei ühtegi inimest üritas Muuk kleiti tagumiku külge kinni panna. Aga bensiinipaak oli liiga suur kahejalavahel, et sellest üritusest ei tulnud midagi välja. Ja siis arvas Muuk, et ta on käesoleva ettevõtmise pihta juba piisavalt kuri, et arendada teatud määral pohhuismi ja põrutas edasi. Kleit oli tribüünide ees nabani, aga Muuki ei huvitanud, sest nüüd oli vaja aega teha. Ja niimoodi toimusdki Viimsi kardiraja esimesed maailmavõistlused teemal: aluspükstes neiud oskavad kaa! Ja kuus võidukat ringi sõitis Muuk silmad põlemas, käsi kleepuval roolil ja tribüünide juures välkusid pitsilised aluspüksid ja vilisesid pidurid. Justkui mõne hetkega oli race läbi ja Muuki aeg oli 30:80. Vihje: raja parim naissõitja aeg oli midagi 28:... Nii, et arenguruumi on. Vihaselt võttis Muuk peast "kübara", veel vihasemalt üritas tõusta günekoloogitoolilt, sest seekord ei jäänud ta sinna kleiti- või jakki- või aluspükstepidi kinni, vaid nüüd oli sandaal see, mis kuskile mutri taha oma nööridega jäi ja siis Muuk sikutas seda sealt ära, kleit loomulikult nabani ja kardipoiss ja tribüün SUURTE SILMADEGA kõrval. Ta sai püsti. Ta kõndis ja tegi nägu nagu nii pidigi ju olema. Suitsuga blondiin tegi talle lahkudes silma ning Muuk ja Tuuslam lahkusid kardikeskusest.
Ja siis tuli õhtu ja siis tuli mereäärne kivi, kuhu päevakangelased maha istusid, et rääkida päevasündmustest ja homsetest plaanidest.