Näljase inimese mõtted

Alustasin enne kaheksakümnendate toiduainetega ja nüüd tahan ära mainida ka selle, et peale vorsti on au sees ka piimatooted. Esimesena meenuvad mulle kohukesed. Kõige esimesed kohukesed, mida rubla ajal hõbepaberi sees tehti. Need olid uskumatult!!! head. Krõmpsuv tume-tume shokolaad oli neil ümber ja täidlane valge kohupiim oli sees. Ma võisin neid korraga viis tükki ära süüa. Kahju küll, et sel ajal oli mainitav siiski letialune kaup ja oh õnnepäeva! kui neid kord kuus proovida sai. Veel vajaks esile tõstmist vana hea kibe kakao "Eesti mark", vist. Kui seda kohupiimaga sassi ajada ja siis veel hapukoort sinna peale panna ja veel kord sassi ajada, sai ikka suurepärase magustoidu. Ma arvan, et see oligi lapsepõlve üks lemmikumaid magustoite. Ema tegi aegajalt ka paksu kisselli. Seda sündis ka külma kohupiimaga süüa. Ja siis mannapuubertit tegi :))). See oli kollane mannamass ja vanilje (!) ja munakollased kuidagiviisi klopitud ja sassi aetud, nii et tekkis eriti õhuline ja hea söök. Piima ja kaheksakümnendatega meenub mulle veel aeg, mil suvekuudel vanaema-vanaisa juures olin ja kokukaga kolhoosist piima käisin toomas. Pakun, et vanust oli mul siis kümme aastat kui ise seal käima hakkasin. Kokukas trepi ette, kummid täis, ise peale ja väntama. Kolhoos oli miski 2km kaugusel. Ja seljas olid mul siis sinised Marati dressid, mis alt lõhki kiskusid ja punane Marati pluusi, mis liibus minu kondise kere ümber. Kaasa võtsin kaks kolmeliitrist klaasist purki, need olid need kõige suuremad ja panin nad võrkkoti sisse. Kotid aga kummalegipoole lenksu. Sõitsin siis niimoodi külavahe teedel, ühest august teise ja kolmandasse. Mõnikord juhtus, et oli vihma sadanud ja siis pritsis aukudest suure kaarena porilombivett minu ja purkide peale. Jube vahva oli! Varbavahed said pori täis ja lirtsusid. Niimoodi sai neid ka kõikidele sugulastele demonstreerida, ERITI näolähedalt... Kohalejõudmisest andis märku üle lehmarohumaa paistev hallidest tellistest laotud kolhoosihoone ja hais. Haises seal põhiliselt lehmahunnikute järgi, mõni päev rohkem, mõni päev vähem. Sees toimetas keegi tädi, kelle nime ma enam ei mäleta. Tema tavaliselt võttis minult purgid ja valas need sooja piima täis. Mina vahepeal sain kohalikke kasse piinata. Kui purgid täis olid, siis käisid need uuesti mõlemalepoole lenksu ja sain uuesti kõikidest porilompidest läbi sõita. Olgugi, et porisena, jõudsin tavaliselt ikka tervete purkidega tagasi. Aga üks õhtu oli teistest erilisem ja siis olin jõudnud kahe purgiga kuni kodumaja trepini ja keerasin siis lenksu järksu paremale: klirrrrrr... !! Klirrrr!! läks kõigepeal esimene ja siis teine purk piima trepipeal katki. Kokku kuus liitrit voolas siis ojadena vanaema-vanaisa maja ees. Koer sai lakkuda, kass ja tasahilju ka mina. Aga tagasi pidin sõitma. Ja tõin seekord 3 liitrit puutumatuna koju. Kõige rohkem olen lapsena vist seitse klaasi piima järjest ära tarbinud ja sellele natuke leiba peale näksinud. Jube hea oli. Halb ei hakanud ja kõht ka kinni ei jäänud. Nüüd ei ole vanaema-vanaisa maja enam kasutusulatuses. Kui suri viimane vanavanem, siis müüdi ka maja maha, sest ühel majal ei saa olla rohkem kui üks omanik.
Tuutu jäätise ja jogurtiga puutusin ma esimest korda kokku aastal 92. Pakun, et ma olla siis üheteistkümneaastane ja käisin tädi Helsingi linnas külastamas. Mind lasti supermarketisse sisse ja seal oli VÄGA PALJU süüa! Siis sõingi Soome jäätist ja jõin jogurtit peale, jube hea oli. Eestisse jõudsid jogurtid pisut hiljem... eksootilised, maasikajogurtid, maitsestamata jogurtid - ilmselt sai kõik läbi proovitud. Aga, tuleb tunnistada, et kõige parem "jogurt" oli ikkagi maistestamata 10% rasvasisaldusega Saaremaa jogurtist tehtud maasika-mustasõstra-punasesõstra-tikri jogurt. Mmmmm.... :)))).
Plohv, täidetud paprikad, kartulid ja soust, praetud sibul, liha igas erinevas formuleeringus, kapsasupp, makaronisupp, riisisupp, nuudlisupp, manna-makaroniroog - ütleme nii, et kodus tehtud toit oli siis ainus variant. Poolfabrikaate ei olnud. Säilitusaineid ei olnud. Ja kõik maitses imehea. Täna on lood teised. Kas paremad, kas halvemad - ei oska öelda.