Kuhu jäi päike?

Alates eile päevast, ca kella neljast on mul kurgus kuusepuu. Kuusepuu latv on mõnusasti sättinud ennast kurguloti taha, ette ja keskele. Okkad on jube head. Torgivad. Kuuseokkad kurguliha sees, sügaval ja keeravad, sügaval ja keeravad-keeravad. Jube lahe on olla. Ilm on ka tore, see aitab asjadele kaasa. Amnestiapäev on kahe nädala kaugusel. Mõni hirmutas, et ma ei pruugi amnestiapäevale saada, kui samal ajal mingi viga küljes on. Aga asi selles, et ma ei oska enam selle "veaga" midagi ette võtta. Kuusepuu on minust võitu saanud. Ja mina olen lihtsalt kuri. Nii kuusepuu kui ilma peale.