Mälestuskõne

Olen teid tundnud kakskümmend viis aastat. Kustumatud on need mälestused, mis minu hinge jäävad. Kustumatud on need kaunid hetked... Oli siis aasta üheksakümmend viis kui te endast esmaskordselt märku andsite. Te olite siis pisikesed, alles maimud. Ja valutasite. Aastal üheksakümmend kaheksa otsustasite te end jäädavalt valjuhäälseks kuulutada. Õppisin mina tublisti ajaloo olümpiaadiks, õppisin ja ei saanud neelata, sest te protestisite oma elu vastu. Ei meeldinud teile see koht, kuhu teid oli vägisi sunnitud elama. Ei meeldinud teie neoangiin ja õunaäädikas ja sool ja söögisooda ja mesi sooja piimaga ja villased sokid ja jalavann. Olümpiaad ise muutis teid jälle taltsamaks. Rahunesite maha. Ei protestinud enam. Kuni järgmise korrani. Järgmine kord tuli üsna peal. Aastal kakstuhat jaanipäeval. Enne jaanipäeva öösel hakkas teil taas halb. Ei olnud tekk piisavalt hea ja lina piisavalt sile, ei olnud uni huvitav ja õhk hingatav. Rahustasin siis teid ibuprofeeniga. Juba järgmine päev läksin välja Valetajale külla. Ei olnud hull. Siis ei olnud. Kõik järgmised päevad sellel suvel olid. Te olite ärritunud. Kahetuhande teisel aastal ja kolmandal aastal saite endale uue sõbra. Sõbra nimi oli Philip Morris. Tema külastas teid siis paar korda päevas ja see teile meeldis. Olite siis rahul ümbruskonnaga ja ei protestinud enam. Siiski sõber ei olnud teile sõber kauaks. Kahetuhande viiendal aastal polnud te armastatud sõpra juba pea aasta jagu näinud. Hakkasite uuesti protestima. Ja minu uued oražid püksid ei meeldinud teile ja jalgrattasõit ei meeldinud teile ja üleüldse mina teile enam ei meeldinud. Saatsin saadiku. Tema nimi oli Unasyn. Saadik manitses teid korrale. Taltusite. Selleks puhuks. Taltusite ja kogusite jõudu uueks ülesõtõusuks. Ei läinud poolt aastatki mööda, kui te mässu tõstsite. Seda mässu mäletab ajalugu piprase talve nime all. Kaks kuud järjest röökisite kui aida peal. Saadikuid saadeti kui tühja õhku. Paun läks kaotsi. Globaalne soojenemine. Näljahäda ja muud vaegused. Lõpuks taltusite. Sest London tuli. Paistab, et teis on snoobide verd. Ja siis tuli viimane vastuhakk. Kakstuhat kuus kevad. Aprilli kuus tõsteti relvad. Ja algas kuid kestev võitlus ellujäämise nimel. Te olete lõplikult selgeks teinud, et meie teed peavad lahku minema. Nüüd on see hetk käes. Hüvasti mandlid.