Sina oledki tark, ilus ja hea. tark oled sa sellepärast, et mulle kirjutasid. ja sellepärast, et sul on lokid ja sinised silmad ja arvamused ja kommentaarid ja sa oskad kuulata ja sa ei ole pealetükkiv ja sa oskad olla rõõmus isegi siis, kui elu ei ole rõõmus sinu vastu.
ilus oled sa sellepärast, et sa naeratad tihti ja sul on hea tuju ja sa kallistad tihti ja sa vaatad osta tihti, ka tähti vaatad sa tihti koos minuga, siis oleme mõlemad ilusad.
ja hea oled sa sellepärast, et sul on krobeline nahk kõhu peal, mis sõrmede all kurdu kisub ja sul on pehme kuklatagune ja veel pehmemad juuksed sellel, need kisuvad seal lokki ja on vallatud ja toredad. hea oled sa veel sellepärast, et saadad mulle kaarte ja teed kalasalatit. muidugi eraldi tasuks ära mainida see, et sa mulle bussijaama järgi oled tulnud. KAKS KORDA. vot. ja kõige heam oled sa sellepärast, et kirjutasid mulle. kirjutasid palju ja toredast ja igale poole. isegi tsekipaberile kirjutasid. mäletan, kuidas see paber minu käes tundus. libe ja külm ja ... lõhnas millegipärast lihtsalt paberi järgi. ma oma lihtsameelsuses mõtlesin, et äkki see lõhnab TEMA järgi. nuusutasin. nuusutasin veel ja veel. silmad helkisid peas. aga avastasin siis, et ma ei ole koer. ja ma ei saanud aru, et see paber lõhnaks millegi muu kui paberi järgi. see ei teinud mind kurvaks. olin sellel päeval nagu vastvurritud meepott või punane leevike, kes on peale kümneaastast puuris kükitamist vabadusse lastud ja ei tea nüüd kui kõrgele lendama peaks. karjusin treppide peal sinu nime ja kirusin iseennast, et saatuse tahtel jõudis sinu sõnum minuni liiga hilja. samas, ilmselt see pidigi just nii minema. ma arvan küll, et pidi.
No comments:
Post a Comment