Surnud hiir peos?

Täna on väga kummaline päev. Niisugune pooleldi salapärane, õhus oleks nagu värskelt küpsetatud kaneelirullide lõhna ja sügise lõhna ja ikka veel sooja päikese lõhna... Kui silmad sulgen, siis ma peaagu, et olengi Lõuna-Eestis... Seal on niisugused lõppematuna näivad viljapõllud. Kuldkollased viljapõllud. On parasjagu soe ja kerge. On pilves, ent siiski sinine taevas. Ja olen mina nende põldude keskel. Täiesti muretu. Üdini õnnelik. Jooksen lauluga vanaema juurde, kes on teinud kotlette kartulipurduga. Jah, niisugune laps on olla. :)
Aga, naaseme täiskasvanute maailma. Olen ju ometi tööl! ;)
Hektika on läbi saanud. Auto on must kui mudakonn. Seisin lukuasutuse ees ja mingisugune endast hästi arvav rekka sõitis minust niisuguse ajuga mööda, et ***** pritsis üle minu katuse ja siis see voolas mudaojadena mööda autot kenasti alla. Mnjaaaa.... Ega mul suurt selle peale kosta ei olnudki. Mis seal ikka teha. Vabatahtlikult ma muidugi oma autot ei puudu. Uste avamine käib ka kahe näpuga ;). Peaks ilmselt teda täna pesema minema. Mhmhhh.
Ja täna lisaks kõigele muule on ka 11 ämbri päev. Väga lahe on hiilida mööda tundmatute stuudiote nurki ja avastada, et kõik majas olevad WCd on kinni ja mul ei ole võtit. Nii õnnis on olla naine. Ja kuidas ma siis jooksin koosolekult ära lähedal olevasse Double Coffesse, ründasin invavetsu ja lukustasin ennast sinna järgmiseks 10 minutiks. Ja siis ma avastasin, et ma nägin iseenda jaoks seal vetsus jube lahe välja. Niisugune ülicool OB reklaam oleks tulnud.
Stsenaarium:
1. Naine. Invavetsus.
2. Seisab seljaga. Püksid maas. Nahkmantel seljas. Kollased saapad jalas ja valge barett peas.
3. OB on kahe hamba vahel suus, sest mujale ei ole seda lihtsalt panna.
4. Mingil põhjusel on tal vaja kätte saada laptop, mis on pandud umbes 5 meetri kaugusele kraanikaussi. Sest ka seda ei olnud mujale kuidagi võimalik panna. Invavetsud. Noh.
5. Ja siis ta komberab tibusammul laptopini, sest püksid on ju maas ja suuremaid samme teha ei saa. Ja OB on ikka veel kahe hamba vahel.
6. Ja siis tuleb teha võte: SNAP! Naine laptop käes, OB kahe hamba vahel, püksid maas (khmm.. teksad, siiski. aluspüksid olid siis veel ikka jalas), nahkmantel seljas ja kollased saapad hoidmas teksasid. Upakil. Kavala näoga.
Kusjuures selle aktsiooni sündimise ajal tuli mulle meelde pikkade juustega blondi lause, millega ta kohalolijaid õnnistas kui kott peos vetsu minema hakkas: "Jah, muidugi on mul kott kaasas. Kas ma siis pean sealt välja tulema, surnud hiir peos?!" :)))))) Ma ikka naersin seda siis tükk aega. Ja vabandan, et seekord ilmselt liiga otsekohene olen.